Kui päevad kaovad...
Aeg ja prioriteedid

Kui päevad kaovad…

Õhtu. Päev on läbi ja leiad end mõtlemas: “Kuhu see päev kadus?”

Tegid terve päeva midagi. Vastasid kirjadele, olid koosolekutel, tegelesid kiirete asjadega. Aga kui mõtlema hakkad on tunne, et midagi päriselt olulist tehtud ei saanud.

Tööde nimekiri on ikka sama pikk. Võib-olla isegi pikem. Ja sa ei mäleta sellest päevast midagi.

Selle kõige keskel tekib tunne, et elu läheb mööda nii nagu ise ei osalekski.

Miks päevad “kaovad”?

Kas probleem on ajas? Et on liiga palju teha või et peaks paremini planeerima? Ei, päris tihti pole asi üldsegi selles.

Päevad ei kao sellepärast, et sul on liiga palju tegemist. Need kaovad, sest sa kordagi päeva sees ei peatu. Liigud ühelt asjalt teisele, ühest mõttest järgmisesse ja ühest rollist teise. 

Puuduvad pausid. Ja kui paus puudub, siis puudub ka hetk, kus sa oled “kohal”. Kui selliseid hetki ei ole, siis ei teki ka tunnet, et sa elad oma päeva. 

Kui sa oma päeva ei ela, siis kuidas sa oma elu elad?

Väikesed hetked, mis toovad sind tagasi

Selleks, et end jälle “kohale” tuua ja end nö maandada kutsun sind leidma oma päeva sees väikeseid (aga olulisi) hetki. Siin on 5 lihtsat praktikat, mida saad kasutada just nendel hetkedel kui tunned, et päev kipub “ära kaduma”.

1. Kui oled mitu tundi tööd teinud, aga kõige olulisem on endiselt tegemata

Peatu korraks ja küsi endalt:

“Mis on see üks asi, mis peaks täna tegelikult tehtud saama?”

Võta see üks asi ja tee 10 minutit. See pole produktiivsuse trikk vaid viis tuua ennast tagasi fookusesse. Loomulikult võiks seda teha kohe tööpäeva alguses, aga me kõik teame, millised need tööpäevad võivad olla.

2. Pärast pikka või mõttetuna tundunud koosolekut
  1. Hinga 3 korda aeglaselt sisse ja välja
  2. Tee paar õlaliigutusharjutust
  3. Vaata hetkeks aknast välja
  4. Ütle endale: “See on nüüd läbi.”

See on üleminek ja aitab sul edasi liikuda järgmise asja juurde ilma eelmise asjaga seonduvaid tundeid kaasa võtmata. Loomulikult on ok ka see, kui omale ise mingi harjumuse välja töötad. Üleminek ei pea tingimata just selline olema – tähtis on, et see on olemas.

On hetki, kus tundub, et kõike on liiga palju korraga. Tööülesanded kuhjuvad, kodu vajab tähelepanu, sõprade ja pere ootused suruvad peale ja oma unistused jäävad kuhugi kõige alla. Loe edasi siit.

3. Tööpäeva lõpus

Enne kui tõused ja lõpetad päeva, kirjuta üles: “Täna sai tehtud…”

See võib olla midagi väga väikest, aga see aitab sul päevale joone alla tõmmata.

4. Koju jõudes

Enne kui koduuksest sisse astud, peatu, hinga ja küsi endalt: “Kuidas ma tahan oma koju siseneda? Milliste mõtete ja energiaga? Kas ma ikka tahan töömõtteid endaga kaasa võtta?”

See loob väikese ülemineku – töölt koju.

Lisanõuanne: 

Kui sa tunned, et ei suuda töömõtteid kõrvale jätta, siis mind on aidanud see. Võtad paberi ja pastaka ning kirjutad üles kõik, mis tööga seoses pähe tuleb. KÕIK! Ja siis otsustad, et vaatad seda paberit hommikul. See annab ajule signaali, et kõik on turvaliselt üles kirjutatud ja ta ei pea enam mäletama. Võid õhtu jooksul seda paberit täiendada. 

Selline asi aitab uskumatult palju.

5. Enne magamaminekut

Pane silmad kinni ja küsi endalt: “Mis oli täna üks päris hetk?”

Mitte suur saavutus. Mitte ideaalne päev. Lihtsalt üks hetk, mis oli päriselt sinu oma.

Oled sa kunagi tabanud end mõttelt: “Kõik tahavad minult midagi — töö, pere, sõbrad… ja mina? Mina jään kuskile viimaseks.” Kui jah, siis sind võiks huvitada ka see postitus siin.

Sa ei pea rohkem tegema

Kui päevad tunduvad kaotsi läinud, siis esimene reaktsioon on teha rohkem. Planeerida paremini, rohkem pingutada või olla efektiivsem. Aga võib-olla ei ole sul vaja rohkem teha.Võib-olla on sul vaja rohkem olla oma päevades.