Kuidas oma elu päriselt paremaks muuta? Alusta standarditest
Kui mõtleme oma elu paremaks muutmisele, siis räägime peaaegu alati ajast, energiast või motivatsioonist.
- Mul ei ole aega
- Ma olen nii väsinud
- Ma lihtsalt ei suuda olla järjepidev
Mingil määral on see kõik ka tõsi. Aga. Samas on tunne, mida on keeruline sõnastada.
Elu justkui toimib. Töö on olemas, pere on olemas, kohustused saavad tehtud. Siiski, kuskil kõige selle keskel on tekkinud vaikne rahulolematus.
Mitte midagi suurt. Pigem tunne, et midagi on puudu. Ja siis tekib küsimus: “Kuidas oma elu päriselt paremaks muuta?”
Hakkame otsima paremat ajaplaneerimist, rohkem motivatsiooni või uut algust esmaspäeval. Guugeldame sõna “eneseareng”. Aga tegelikult on olemas palju olulisem küsimus.
Millised on minu standardid oma elule?
Elu ei juhtu lihtsalt niisama, vaid kujuneb igapäevaste valikute ja süsteemide kaudu. Elu kvaliteeti ei määra see, mida me aeg-ajalt teeme. Seda määrab see, mida me igapäevaselt lubame, tolereerime ja kordame.
Mis on “standardid”?
Standardid on see, millega sa oma elus lepid (käib inimeste kohta sinu elus kui ka sinu enda kohta).
Mitte su eesmärgid. Mitte su plaanid. Mitte see, mida sa tahaksid teha.
Standardid on see, mida sa:
- lubad oma ellu
- tolereerid iga päev
- teed ka siis, kui keegi ei vaata
Näiteks:
- Kui sa lähed igal õhtul magama liiga hilja, kuigi oled väsinud ja tahaksid tõusta varem või lihtsalt värskemana – see on standard.
- Kui sa ütled “jah”, kuigi tahaksid öelda “ei” – see on standard.
- Kui sa vaatad iga päev 4 tundi telekat, Netflixi või teed mõnda muud sellist tegevust, kui samal ajal unistad oma ettevõtte loomisest – see on standard.
- Kui su päevad mööduvad teiste vajaduste järgi, mitte sinu enda järgi – see on standard.
- Kui sa lased end korduvalt ja korduvalt halvasti kohelda otsides sellele ettekäändeid – see on standard.
- Kui kulutad igas kuus kõik, mis sisse tuleb või isegi rohkem kui teenid – see on standard.
Sinu elu ei peegelda seda, mida sa tead või tahad. See peegeldab seda, mida sa järjepidevalt lubad, teed ja oled. Ja just sellepärast mõjutavad standardid otseselt sinu elukvaliteeti.
Kui sa vaatad oma igapäeva elu praegu… millega sa tegelikult oled harjunud leppima? Mida sinu praegune elu ütleb sinu standardite kohta?
7 märki, et su ootused endale ja oma elule on liiga madalad
(isegi kui tundub, et elul pole viga)
- Ütled tihti “mul ei ole aega”
Tegelikult pole küsimus ajas. Küsimus on selles, millele sa oma aja annad ja millele mitte. - Paned ennast järjekindlalt viimaseks
Kõik teised saavad oma vajadused täidetud. Sinu omad aga mitte. - Tead, mida peaksid tegema, aga ei tee seda
Sa ei vaja rohkem infot. Sa vajad kõrgemat standardit sellele, mida sa endalt ootad. - Ütled “jah”, kui tahaksid öelda “ei”
Et vältida ebamugavust. Et keegi ei pahandaks. Aga see tuleb sinu arvelt. - Lubad endale asju, mida sa teistele ei lubaks
Sa ei lubaks oma sõbral end nii kurnata. Sa ei lubaks oma lapsel end nii ignoreerida. Aga iseendal lubad. Või lubad ka teistel? - Oled pidevalt kerges rahulolematuses
Midagi ei ole otseselt valesti, aga päriselt hästi ka ei ole. Ja see tunne on muutunud nii tavaliseks, et sa ei märkagi seda enam. - Sa ootad “õiget hetke”, et alustada
Kui on rohkem aega. Kui on rohkem energiat. Kui elu on rahulikum. Aga su elu ei muutu enne, kui su standardid muutuvad.
On aeg endalt küsida, millise asjaga oma elus oled harjunud leppima, sest see lihtsalt on nii olnud?
Miks me hoiame ootused oma elule madalad?
On väga konkreetsed põhjused, miks me oma standardid ja nõudmised elule ajapikku madalamale laseme.
Me harjume kõigega
Inimene kohaneb väga kiiresti. Asjad, mis kunagi tundusid “ajutised”, muutuvad märkamatult normaalseks.
Näiteks:
- pidev väsimus
- vähene aeg iseendale
- tunne, et “elan ainult nädalavahetuse nimel”
Alguses märkad. Siis harjud. Ja lõpuks ei pane enam tähelegi.
Me ei taha olla “keerulised”
Just naised on õppinud olema toetavad, arvestavad ja mitte liiga nõudlikud. See kandub ka muidugi meie enda ellu. Me ei sea piire, ei küsi rohkem, ei ütle välja, mida tegelikult tahame.
Mitte sellepärast, et me ei teaks, vaid sellepärast, et me ei taha olla koormaks.
Me kardame muutust (isegi kui tahame paremat)
Kõrgemad standardid tähendavad muutust. Ja muutus tähendab ebamugavaid vestlusi, uusi otsuseid ja mõnikord ka teiste pettumist. Isegi kui su elu ei rahulda sind täielikult, on see tuttav ja tuttav tundub turvaline.
Me arvame, et “praegu ei ole õige aeg”
Teen kõike siis,…
- kui töö on rahulikum
- kui lapsed on suuremad
- kui on rohkem energiat
Aga see hetk ei tule iseenesest. Standardid ei tõuse siis, kui elu muutub. Elu muutub siis, kui standardid tõusevad.
Me pole kunagi teadlikult oma standardeid valinud või mõelnud, mida elult ootame
See on kõige olulisem. Enamik meist ei ole kunagi maha istunud ja endalt küsinud
Millist elu ma tegelikult tahaksin?
Lihtsalt võtame üle pere mustrid, ühiskonna ootused ja varasemad harjumused ning ehitame oma elu nende peale.
Standardeid saab muuta, aga ainult siis, kui sa neid märkad. Ja loodetavasti oled praegu jõudnud hetke, kus sa ei taha enam elada autopiloodil.
Kuidas oma standardeid tõstma hakata?
Kui sa mõtled standardite tõstmisele, siis võib see tunduda suur ja ebamäärane. Nagu peaksid muutma kogu oma elu ja korraga. Tegelikult see pole nii.
Standardid ei muutu suurte otsustega. Need muutuvad väikeste, aga järjepidevate valikutega.
1. Vali üks eluvaldkond
Kõige levinum viga on see, et proovitakse “uus elu” korraga käima panna. See aga ei püsi. Vali üks eluvaldkond, kus sa tunned kõige suuremat ebamugavust.
Sind võib aidata eluvaldkondade audit. Saad selle kohta lugeda siit.
Näiteks:
- uni ja energia
- aeg iseendale
- töökoormus
- suhted
- raha
Küsi endalt: “Kus oma elus lepin vähemaga, kui ma tegelikult tahan?”
2. Sõnasta uus standard valitud eluvaldkonnas
Standard ei ole soov või mõte, et võiksin seda teha. Standard on kindel otsus. Isikuomadus lausa.
Mitte “Ma võiksin rohkem puhata” vaid “Ma olen inimene, kes läheb tööpäevadel magama hiljemalt kell 22:30”. Või “Ma olen inimene, kes võtab igal nädalal vähemalt 2 tundi ainult iseendale”.
Mitte “Ma tahaksin vähem õhtuti telefonis istuda” vaid “Ma olen inimene, kes õhtul koju jõudes paneb telefoni ära”.
Mida konkreetsem, seda parem.
3. Muuda see nähtavaks
Kui ainult mõtled selle peale, siis see läheb meelest.
Pane see:
- kirja (päevik, märkmik)
- nähtavale (nt telefoni taust, post-it rahakoti vahel)
- oma töökalendrisse
Kui me jätkame näiteks varasema magama mineku näitega, siis nt tund enne magama minekut paned omale meeldetuletuse.
Tähtis on oma otsust iga päev võimalikult tihti meelde tuletada.
4. Seo see olemasoleva rutiiniga
Sa ei vaja rohkem aega. Sa vajad paremaid seoseid. Seega, võta tegevus, mida sa iga päev kindlalt teed ja proovi uus tegevus sellega siduda.
Näiteks:
- pärast õhtusööki 10 minutit iseendale
- peale hammaste pesemist 30 min liikumist
- hommikuse kohvi kõrvale 5 min planeerimist
Uus standard peab “haakuma” sinu olemasoleva eluga, mitte võistlema sellega.
5. Hoia endale antud lubadusi, ka kõige väiksemaid
See on see hetk, kus sinu standardid päriselt muutuvad. Mäletad? Sa otsustasid.
Ja pea meeles – parem väike muudatus, millest sa kinni pead kui suur muudatus, mis laguneb nädalaga.
6. Tõsta latti järkjärgult
Liigu edasi alles siis, kui üks asi muutub normaalseks. Mitte enne. See loob enesekindluse, sisemise usalduse ja stabiilsuse.
Elu muutmine pole sprint. Sa muudad oma identiteeti. Seda, kes sa arvad, et sa oled.
Sa ei pea muutma kõike, aga sa ei saa ka oodata, et elu muutub kui jätkad nii nagu alati. Küsimus ei ole selles, kas sa suudad rohkem teha. Küsimus on selles, mida sa enam pole enam nõus tolereerima.
See ongi eneseareng.
Võta 5 minutit ja vasta:
- Millises eluvaldkonnas tunnen kõige rohkem rahulolematust?
- Millega ma seal tegelikult olen harjunud leppima?
- Mis oleks üks uus standard, mis muudaks seda olukorda?
.
Milline elu muutub võimalikuks, kui su eeldused tõusevad?
Standardite tõstmine ei tähenda täiuslikku elu. See ei tähenda, et kõik muutub lihtsaks või et sul tekib järsku rohkem aega. Aga muutub midagi muud.
Su elu hakkab sind toetama
Sa ei ela enam ainult reageerides. Su päevad ei koosne ainult sellest, mida teised vajavad või ootavad. Sul tekib rohkem selgust, rahu ja ruumi iseendale
Sa hakkad ennast rohkem usaldama
Sa ei luba enam endale asju, mis sind kurnavad või viivad sind endast eemale. Ja see loob tugeva muutuse. Sa ei pea ennast enam pidevalt “kokku võtma”.
Sul on rohkem energiat
Mitte sellepärast, et sul on vähem teha vaid sellepärast, et sa ei ela enam pidevas sisemises vastuolus. Sa ei ütle “jah”, kui mõtled “ei”. Sa ei lükka ennast pidevalt edasi.
See vabastab rohkem energiat, kui ükski ajaplaneerimine seda kunagi teha võiks.
Sa hakkad tegema otsuseid teisest kohast
Mitte süütundest, harjumusest või teiste ootustest lähtuvalt vaid kohast, kus sa tead, et see on see, mida oma elus lubad.
Ja võib-olla kõige olulisem…
Sa ei tunne enam, et oled oma elus ära kadunud. Su elu pole enam midagi, mis lihtsalt “juhtub”. See on midagi, mida sa teadlikult valid.
Elu kvaliteet ei muutu üleöö. See muutub hetkel kui otsustad, millega sa enam ei lepi. Ja hakkad oma elu teadlikult kujundama.
