Ja kõik algab otsast peale.

Telefon heliseb – reageerid. E-kiri tuleb – reageerid. Tööl saad uue ülesande – reageerid. Keegi vajab sinu abi – reageerid. Nädal saab läbi – puhkad natuke, et olla valmis reageerima.

Tõenäoliselt saad sa enamiku asjadega väga hästi hakkama. Päevad lähevad kiiresti. Aga võib-olla tunned aeg-ajalt, et kogu selle tegemise keskel on midagi puudu?

Teed palju, aga rahulolu on vähem, kui olla võiks. Vahel võib isegi tekkida tunne, et elu lihtsalt juhtub sinuga, mitte sina ei kujunda seda. Aga kas see elu liigub üldse selles suunas, kuhu sina minna tahad?

Millal sai minu elust midagi, mida ma lihtsalt haldan?

Keegi ei ärka hommikul üles mõttega: “Nüüdsest alates hakkan ma oma elus lihtsalt eksisteerima.” See ei juhtu üleöö, vaid tasapisi.

Õpid, töötad, lood kodu, kasvatad lapsi või lahendad mõne keeruline eluetapi. Lisanduvad kohustused, vastutus ja harjumused. Ja siis ühel päeval avastad, et elu, mida kunagi elevusega ootasid ja millele suuri lootusi panid, on märkamatult muutunud eluks, mida sa peamiselt haldad ja milles lihtsalt eksisteerid. 

Äkki on nüüd aeg peatuda ja mõelda, kas sa päriselt elad oma elu või lihtsalt reageerid sellele?

Kuidas autopiloot välja näeb?

Autopiloot ei tähenda tingimata läbipõlemist või kriisi. Üldjuhul näeb see pigem välja palju tavalisem. Näiteks võid olla autopiloodil, kui:

• päevad mööduvad kiiresti ja nädalad kaovad märkamatult
• sa ei mäleta, millal viimati päriselt peatusid
• suurem osa sinu energiast kulub reageerimisele
• sa ei oska enam hästi vastata küsimusele: “Mida ma tegelikult tahan?”
• kõik on justkui korras, aga midagi on puudu
• sa tunned, et elad rohkem kohustuste kui teadlike valikute järgi

Kõrvalt vaadates võib sinu elu tunduda täiesti normaalne.Seestpoolt võib aga tekkida tunne, et oled oma elus rohkem korraldaja, haldaja ja kiirreageerija kui osaleja ja kujundaja.

Miks me sinna jõuame?

Sest naisi on õpetatud olema tublid. Hoolitsema, vastutama, hakkama saama. Ja need on head oskused.

Probleem tekib siis, kui tubli olemisest saab vaikimisi elustrateegia.

Kohustused tasapisi kasvavad. Harjume lahendama probleeme. Harjume reageerima sellele, mis on kiire.

Ja ühel hetkel lõpetame endalt küsimise: “Kuhu ma tegelikult liigun?”

Probleem pole selles, et sa ei pinguta piisavalt

Kui eelnev kõnetab sind ja tunned, et ka sina oled automaatpiloodil, võib esimene mõte olla:

• “Peaksin olema motiveeritum.”
• “Peaksin rohkem pingutama.”
• “Peaksin end kokku võtma.”

Stop! Võib-olla ei ole probleem motivatsioonis? Võib-olla pole sa lihtsalt ammu peatunud?

Kui sõidad võõras kohas ja pole ammu kaarti vaadanud, siis ei aita sind rohkem gaasi vajutamine. On vaja vaadata, kus sa praegu oled ja alles siis otsustad, kuhu edasi minna. Sama kehtib ka elu kohta.

Mida tähendab päriselt elamine?

Paljud arvavad, et peavad kõigepealt leidma iseennast või välja mõtlema oma elu mõtte. Kui ma räägin päriselt elamisest, siis ma ei mõtle seda ega ka mitte seda, mida sotsiaalmeediast näed. Ei pea kolima teise riiki, vahetama töökohta, kõike maha müüma või uut elu alustama. Võid, aga ei pea.

Päriselt elamine ei tähenda tingimata põnevamat elu. See on teadlikum elu. Teadlikult valitud elu.

See tähendab, et sinu päevades on rohkem valikuid ja vähem autopilooti. Et tead, mis on sinu jaoks oluline, et sinu kalendris on ruumi ka sellele, mis sind ennast toetab, huvitab või rõõmustab. Et sa ei ela ainult järgmise puhkuse, nädalavahetuse või “kunagi hiljem” nimel.

Iga inimese jaoks tähendab päriselt elamine erinevaid asju. See võib tähendada rohkem aega perega, rohkem rahu, uut hobi, suuremaid unistusi. Või seda, et ta ärkab hommikul ja tunneb, et liigub suunas, mis tundub õige.

Päriselt elamine ei tähenda täiuslikku elu vaid seda, et elu tundub rohkem sinu oma.

Kolm küsimust enne, kui midagi muutma hakkad

Kui sa ennast selles postituses ära tundsid, siis ära hakka ennast süüdistama. Sa ei ole läbi kukkunud. Sa oled lihtsalt olnud hõivatud elu elamisega.

Töö, pere, kohustused ja igapäevased tegemised võtavadki ruumi. Vahel nii palju, et me ei märkagi, kuidas oleme iseenda soovid ja vajadused tasapisi kõrvale pannud. Aga alati saab uuesti peatuda. Alati saab uuesti vaadata, kus sa praegu oled ja kuhu tegelikult liikuda tahad. 

Enne kui hakkad seadma uusi eesmärke või otsima järjekordset süsteemi, proovi vastata kolmele küsimusele.

1. Milline osa sinu elust tundub praegu kõige rohkem autopiloodil olevat?
2. Kas sulle meeldib suund, kuhu see elu sind viib?
3. Mis on üks asi, mida tahaksid oma ellu rohkem tuua?

Ära proovi vastata õigesti. Proovi vastata ausalt. Enda jaoks.

Üks väike samm

Võta täna õhtul kümme minutit, võta paber ja jaota see mõtteliselt pooleks. 

Vasakule kirjuta: Mida ma praegu oma elus peamiselt korraldan/haldan või millele ma kõige rohkem reageerin?

Paremale kirjuta: Mida ma tahaksin oma elus rohkem kogeda?

Ära hakka midagi lahendama, ära tee tegevusplaani, ära mõtle, kas see on realistlik. Lihtsalt vaata ausalt otsa sellele, kus sa praegu oled. Nii algavadki muutused.

Kui sinu elu ei oleks ainult nimekiri asjadest, mida tuleb hallata, siis mida sa tahaksid selles rohkem kogeda? 

Mis edasi?

PEATU

Kas tunned, et elu lihtsalt juhtub ja sa pole ammu vaadanud, kus sa tegelikult oled? Loe: Mis on eludisain?

KUJUNDA

Kui soovid oma aega teadlikumalt kasutada ja teha ruumi sellele, mis on päriselt oluline, loe: Minu ajaplaneerimise süsteem

VABASTA

Kui tead, mida tahad, aga süütunne või teiste ootused hoiavad tagasi, loe: Kuidas öelda ei ilma süütundeta

The post Kuidas lõpetada lihtsalt eksisteerimine (ja hakata päriselt elama) appeared first on Elujoon.

On sul vahest tunne, et elad kellegi teise elu? Sul on töö ja pere, kõik toimib, kohustused saavad tehtud, päevad mööduvad, sa saad hakkama. Aga midagi on puudu…

Võib-olla sa ei oska seda sõnadesse panna. Võib-olla on see aegajalt välja lööv tunne, et oled olnud tubli, vastutustundlik ja teiste jaoks olemas, aga iseenda vajadused, soovid ja unistused on jäänud tahaplaanile.

On aeg peatuda ja küsida:

• Kas ma elan praegu nii, nagu ma tegelikult tahan elada?
• Kas minu elu toetab mind või olen mina kogu aeg ainult teiste elu toetamas?
• Kas selles kõiges on veel ruumi ka mulle?

Need küsimused on pealtnäha lihtsad, aga kui vastama hakkad, võivad vastused olla päris valusad.

Siit algabki eludisain.

Mis on eludisain Elujoone tähenduses?

Elujoones tähendab eludisain oma elu teadlikumat vaatamist, mõtestamist ja kujundamist.

See ei tähenda, et peaksid elu pea peale keerama, töölt lahkuma, lahutama, kolima, uueks inimeseks hakkama või igat päeva ideaalselt planeerima. Eludisain ei ole dramaatiline projekt “5 päevaga uus elu”. Võib olla, aga ei pea.

Elujoone eludisain on mõeldud olema palju rahulikum ja päriselulisem protsess. See tähendab, et sa võtad oma elukaardi korraks ette:

• vaatad, kus sa praegu oled ja märkad, mis töötab ja mis väsitab
• tuletad meelde, kuidas käis unistamine
• küsid endalt, mida sa oma unistustest tegelikult tahad
• vaatad, mis sind tagasi hoiab
• ja valid järgmise sammu

Elujoone eludisain on loodud naisele, kes ei vaja tühja motivatsioonijuttu, vaid selgust, süsteemi ja praktilisi samme. Naisele, kes on kaua olnud tubli, vastutustundlik ja teiste jaoks olemas, aga tunneb, et tahaks nüüd hakata ka iseenda elu teadlikumalt kujundama. Kui sina oled see naine, siis tea, et sa võid hakata oma elu väikeste ja lihtsate sammudega päriselt enda omaks muutma.

Miks ainult motivatsioonist ei piisa?

Kui oled kunagi hooga alustanud uut harjumust, eesmärki või millegi muutmist, siis tead ilmselt hästi, et motivatsioon võib olla väga kõikuv. Ühel päeval on tunne, et olen valmis muutusteks, järgmisel päeval on tööpäev väsitav, kodus on tegemist, keegi vajab midagi ja õhtuks on energia otsas. Ehk et igapäevaelu tuleb vahele.

Sellepärast ei saa teadlikum elu toetuda ainult motivatsioonile. Vaja on süsteemi, mis aitab ka siis, kui oled väsinud, hõivatud või segaduses. Süsteemid on tugevamad kui motivatsioon.

Toetav süsteem ei pea olema keeruline. See võib olla üks õigesti ajastatud ja sõnastatud küsimus, väike harjumus, realistlik nädalaplaan või üks kindel otsus, mida sa enam edasi ei lükka.

Kui see teema sind kõnetab, võid hiljem lugeda ka postitust:
“Motivatsioon vs distsipliin – kumb on olulisem?”

Elujoone eluvaldkonnad: mida me tegelikult kujundame?

Kui räägime eludisainist, siis ei räägi me ainult eesmärkidest, produktiivsusest või ajaplaneerimisest. Me räägime kogu elust ja selles olevatest valdkondades. Elujoones vaatame elu läbi erinevate eluvaldkondade, sest sageli ei ole tunne “midagi on puudu” seotud ainult ühe konkreetse probleemiga.

• Mõnikord on asi ajas.
• Mõnikord energias.
• Mõnikord rahas.
• Mõnikord kodus.
• Mõnikord selles, et sul pole enam ruumi rõõmule, loovusele või iseendale.

Elujoone peamised eluvaldkonnad

Mina ja minu areng

See on su sisemine maailm – enesetunne, identiteet, enesekindlus, õppimine, kasvamine ja suhe iseendaga.
Kas ma olen see, kes ma olla tahan?

Keha ja tervis

Siia kuuluvad liikumine, uni, energia, toitumine ja keha eest hoolitsemine.
Kas mu keha saab minult seda tuge, mida ta vajab?

Raha ja turvatunne

Mitte ainult numbrid kontol vaid ka rahu, kindlust, valikuvabadust ja suhe rahaga.
Kas raha teema tekitab minus rohkem pinget või turvatunnet?

Töö, karjäär ja eneseteostus

Siia kuuluvad tööelu, ettevõtlus, oskused, kutsumus, panus ja tunne, et see, mida teen, on tähenduslik.
Kas minu töö ja panus toetavad elu, mida tahan luua?

Kodu ja keskkond

Kodu, ruum, korrastatus, füüsiline keskkond ja igapäevane toimivus.
Kas minu keskkond toetab või takistab mind?

Suhted ja kuuluvus

Pere, partnerlus, sõbrad, kogukond ja toetavad suhted.
Kas minu suhted annavad mulle jõudu või võtavad seda pidevalt ära?

Aeg ja energia

Päevakava, puhkus, piirid, ajakasutus, ülekoormuse vähendamine ja elurütm.
Kas minu nädalas on ruumi sellele, mis on mulle päriselt oluline?

Rõõm ja loovus

Hobid, loovus, mängulisus, unistused, ilu, nauding ja elu tähenduslikum pool.
Kas minu elus on ruumi ka rõõmule, mitte ainult kohustustele?

Loodetavasti aitavad need eluvaldkonnad sul mõtte liikuma panna, kus vajad rohkem selgust, tähelepanu või muutust. Sa ei pea oma elu valdkondi just nii sõnastama ega kõiki valdkondi korraga parandama. Vali üks valdkond, sõnasta see endale sobivaks ja mõtle, mida saaksid kiiresti ja kergelt teha.

Elujoone eludisaini kaart: 5 sammu

Elujoone eludisaini süsteemi keskmes on lihtne teekaart:

Peatu → Avasta → Kujunda → Vabasta → Liigu

Elu ei kulge sirge joonena ja erinevatel elu hetkedel oled erinevas kohas. See on teekaart, mille juurde saad tagasi tulla erinevatel eluetappidel.

• Võib-olla oled kohas, kus pead lihtsalt peatuma ja aru saama, mis toimub.
• Vahest vajad luba uuesti unistada.
• Mõnikord on vaja abi oma soovide muutmiseks realistlikuks plaaniks.
• Teinekord tuleb märgata uskumusi, mis sind tagasi hoiavad.
• Ja alati on kõige olulisem teha üks väike samm.

Elujoone kaart aitab sul liikuma hakata.

• Kui sa ei tea, kust alustada, alusta peatumisest.
• Kui sa ei tea enam, mida tahad ja oled kaotanud sihi, liigu avastamise juurde.
• Kui unistus on olemas, aga tundub liiga suur, hakka seda kujundama.
• Kui tunned, et kuidagi ei suuda liikuma hakata, vaata, mida on vaja vabastada.
• Kui selgus on olemas, alusta liikumist.

Vaatame neid samme lähemalt.

1. Peatu
Kus ma praegu olen?

Teekond algab peatumisest. Tead ju seda lauset: “Kui avastad, et oled augus, lõpeta kaevamine”?

See samm võib tunduda lihtne, aga tihti on see üks raskematest osadest. Eriti siis, kui oled harjunud pidevalt korraldama, vastutama ja hakkama saama.

Peatumine tähendab, et vaatad korraks oma elule otsa. Ausalt, realistlikult ja neutraalselt. Ilma ilustamise ja ka ilma kriitikata. 

Mitte selleks, et otsida, mis kõik valesti on vaid selleks, et aru saada, mis tegelikult toimub.

Näiteks:

• kui oled kogu aeg väsinud, ei pruugi sa vajada uut eesmärki, vaid vaadata mis või kes su energiat võtab
• kui raha tekitab ühel või teisel viisil pidevat pinget, ei pruugi sa vajada uut eelarvet, vaid selgust oma rahamustrite kohta
• kui sa pole oma koduga rahul ja see pigem väsitab, ei pruugi probleem olla ainult koristamises, vaid selles, et sinu ümber olev keskkond ei toeta enam sinu elu
• kui tunned, et sul pole aega, on ehk vaja vaadata, kelle vajadused sinu kalendrit tegelikult juhivad

Sa ei saa kujundada elu, kui sa ei tea, kus sa praegu tegelikult oled.

Sulle võib veel huvi pakkuda eluvaldkondade audit.

2. Avasta
Mida ma tegelikult tahan?

Kui oled hetkeks peatunud, saad hakata avastama ennast ja oma elu – mida sa tegelikult tahad?

Ja siin ei pea sa mõtlema väikeselt. Tegelikult just vastupidi. Sa ei tohi mõelda väikeselt.

See on koht, kus sul on lubatud jälle unistada. Suurelt. Ilma, et peaksid kohe teadma, kuidas see kõik võimalikuks saab.

Me naistena oleme õppinud oma soove väiksemaks tegema.

Ära taha liiga palju.
Ole mõistlik.
Ära ole isekas, sa pead teistega ka arvestama.
Ole tänulik selle eest, mis sul on.
Ära unista liiga suurelt, muidu pettud.

Elujoone avastamise samm annab sulle loa endalt küsida:

Kui ma ei peaks ennast tagasi hoidma, siis mida ma päriselt tahaksin?

Mitte ainult seda, kuidas nädal üle elada või kuidas vähem väsinud olla. Vaid seda, milline elu sind päriselt elama paneks? Milline elu paneks sind õhkama: “Vot see on elu!”

Kes sa tahaksid olla? Mida sa tahaksid teha, omada ja kogeda? Milline naine sa võiksid olla, kui sa ei peaks ennast väiksemaks tegema?

Avastamise samm ei tähenda, et pead kohe tegutsema hakkama. Selle sammu eesmärk on lubada endal jälle kuulata oma (sala)soove.

Siinkohal oleks ehk hea aeg ka mõelda oma standarditele. Millega sa lepid kui tead, et oled väärt paremat?

3. Kujunda
Millist elu ma looma hakkan?

Kui avastamise samm lubab sul suurelt unistada, siis kujundamise samm aitab unistusi päriselt ellu tuua. Siin tulevad mängu valikud, plaanid ja süsteemid. Ja ära nüüd ehmata – suur unistus ei pea tähendama suurt hüpet.

Kui avastad, et tahad rohkem vabadust, ei pea sa homme töölt ära tulema. Võid alustada ka sellest, et vaatad, kus sinu nädalas on kõige rohkem liigset koormust ja töötad välja plaani selle vähendamiseks.

Kui tunned, et tahad rohkem loovust, ei pea sa looma uut ettevõtet. Võid alustada ühest tunnist nädalas, kus teed midagi ainult enda pärast. Ehk mõni uus (või vana) hobi?

Kui mõtled, et tahad rahulikumat suhet rahaga, ei pea sa eemaldama kõiki meelelahutuskanaleid ja tellimusi. Võid alustada sellest, et vaatad kord nädalas oma rahaasjadele otsa ilma ennast süüdistamata.

Kui otsustad, et tahad paremat tervist, ei pea sa alustama 5-päevase treeningprogrammiga. Võid alustada pealelõunase 10-minutilise jalutuskäigu või ühe paremini valitud hommikusöögiga.

Kujundamine tähendab küsimust:

Millise soovi ma valin ja kuidas sellele oma elus ruumi teha?

5 põhjust, miks eesmärkide suunas liikumine ebaõnnestub ja kuidas seda ennetada

4. Vabasta
Mis mind tagasi hoiab?

Tihti (et mitte öelda üldjuhul) ei takista meid ainult ajapuudus vaid tagasi hoiavad meid ka mõttemustrid, hirmud, süütunne või vanad uskumused.

Näiteks:

• “Mul pole aega.”
• “Ma ei saa praeguses olukorras endale mõelda.”
• “Teistel on mind rohkem vaja kui mul ennast.”
• “Ma olen liiga vana, et midagi uut alustada.”
• “Ma ei tea piisavalt.”
• “Ma ei oska.”
• “Kui ma seda teen, olen isekas.”
• “Ma peaksin olema rahul sellega, mis on ja ei tohiks rohkem tahta.”
• “Ma pean enne selle, selle ja selle ära tegema.”
• “Ma saan seda teha alles siis kui….”

Kas mõni neist tuleb tuttav ette? (Ei, me ei hakka ennast kritiseerima, vabandusi otsima või süüd tundma!)

Sellised mõtted võivad tunduda tõesed ja vägagi realistlikud, sest oled neid kaua kandnud. Aga see ei tähenda, et need peavad juhtima sinu järgmisi aastaid. Vabastamise samm on selleks, et õpiksid märkama erinevaid hirme ja mõttemustreid.

• Kui tahad rohkem raha, aga sisimas usud, et raha tahtmine on halb, tekib sisemine pidur.
• Kui tahad rohkem aega endale, aga usud, et hea naine peab alati teiste jaoks olemas olema, tekib süütunne.
• Kui tahad midagi uut alustada, aga usud, et oled hiljaks jäänud, jääb samm tegemata.

Muutus algab sellest, et sa automaatselt ei usu enam kõike, mida su alateadvus sulle ütleb.

Kui sind huvitab hetkel alateadlikud rahamustrid ja kuidas need su sissetulekut mõjutavad, siis saad sellest lugeda SIIN.

5. Liigu
Mis on järgmine samm?

Eludisain ei ole mõeldud jääma ainult mõtlemiseks. Kui oled peatunud, avastanud, kujundanud ja märganud, mis sind tagasi hoiab, tuleb teha üks samm. Väike samm.

Muutused sünnivad väikestest valikutest, mida teed korduvalt ja järjekindlalt.

• Üks 10-minutiline jalutuskäik.
• Üks aus vestlus.
• Üks piir, mille lõpuks sead.
• Üks õhtu ilma lisakohustusteta.
• Üks tund oma ideega tegelemiseks.
• Üks rahulik hetk rahaasjade vaatamiseks.
• Üks sahtel, mille korda teed.
• Üks “ei”, mis annab sulle hingamisruumi.
• Üks “jah”, mis viib sind enda poole.

Liikumise samm küsib:
Mis on järgmine väike samm, mida saaksin teha nüüd ja kohe?

Mitte ideaalne samm. Mitte suur samm. Mitte elu muutev samm.

Lihtsalt järgmine samm.

Väikestest 10-minutilistest harjumustest loe SIIT ja ajaplaneerimisest saad lugeda SIIT. Lisaks viska pilk peale ka nendele kolmele küsimusele.

Harjutus

Võta 5–10 minutit ja vasta neile küsimustele (eelistatult kirjalikult).

1. Millises eluvaldkonnas tunnen praegu kõige rohkem, et olen iseenda ja oma vajadused tahaplaanile jätnud?
2. Mis minu elus praegu hästi töötab?
3. Mis mind kõige rohkem väsitab?
4. Millest olen salamisi unistanud, aga pole endale lubanud sellel pikemalt peatuda?
5. Mis mõte või hirm mind tagasi hoiab?
6. Mis on üks väike samm, mida saan teha juba sel nädalal?

Ära kirjuta seda nii nagu peaksid kellelegi aru andma. Kirjuta endale. Ausalt ja nii nagu päriselt tunned. 

Kuidas kasutada “Alusta siit” lehte?

Kui eelnev kõnetas sind ja tunned, et tahaksid oma elu teadlikumalt vaadata, aga ei tea täpselt, kust alustada, siis selleks ongi loodud Elujoone “Alusta siit” leht.

See on väike teejuht Elujoone eludisaini süsteemi juurde.

Saad tutvuda eelnevalt mainitud viie sammuga. Lisaks leiad iga sammu alt sobivat lugemist ja kuulamist. Aja jooksul lisanduvad sinna ka erinevad tööriistad.

Üks võimalus on kasutada neid samme üleüldiselt elu kohta, teine võimalus on aga teha seda eluvaldkondade põhiselt.

Näiteks kui eelnevast harjutusest tuli välja, et kõige rohkem vajab tähelepanu sinu aeg ja energia, siis vaata ainult seda eluvaldkonda läbi kogu teekaardi:

• Peatu – kuidas mu aeg ja energia praegu tegelikult jagunevad?
• Avasta – millist rütmi ma tegelikult igatsen?
• Kujunda – milline väike muudatus mu nädalas looks rohkem hingamisruumi ja kuidas seda teha saaksin?
• Vabasta – milline uskumus paneb mind kogu aeg üle pingutama?
• Liigu – mis on üks samm, mida saan sel nädalal teha?

Sama saad teha raha, tervise, töö, kodu, suhete, arengu või rõõmu ja loovuse teemaga.

Alusta siit – Elujoone eludisaini teekaart

Eludisain ei ole ühekordne projekt

Oluline on mõista, et eludisain ei ole asi, mille teed üks kord. Elu muutub, sina ja su vajadused muutuvad ning rollid, energia, soovid ja võimalused muutuvad. Sinu elu joon pole sirge vaid looklev tee täis seiklusi ja käänakuid ning seepärast vajad teekaarti, mille juurde ikka ja jälle tagasi tulla. 

• Kui tunned, et oled end kaotanud, saad peatuda.
• Kui su soovid on muutunud, saad uuesti avastada.
• Kui elu vajab uut rütmi, saad kujundada.
• Kui vanad hirmud tulevad esile, saad vabastada.
• Kui oled valmis, saad jälle edasi liikuda.

See ongi Elujoon.

Lõpetuseks

Sa ei pea tegema tohutuid muudatusi, olema pidevalt motiveeritud ega veel rohkem pingutama.

Sul on lubatud peatuda. Sul on lubatud küsida, mida sina tegelikult vajad ja jälle suurelt unistada. Sul on lubatud oma elu kohta arvamust avaldada ning teha väikeseid ja rohkem sinu moodi samme.

Eludisain algabki sellest.

Alusta siit – Elujoone eludisaini teekaart

The post Eludisain – kuidas hakata oma elu teadlikumalt kujundama appeared first on Elujoon.

Kas oled tundnud, et seisad valiku ees ega suuda otsustada? Või teed valikuid, mis hiljem tunduvad valed ja jätavad paha tunde? Siin tulebki mängu selgus väärtustes – sageli pole põhjus mitte selles, et meil puuduks arukus või tugevus, vaid selles, et me pole enda jaoks selgeks mõelnud, mis on meie jaoks tegelikult oluline.

Just siin tulevad mängu väärtused. Selgus oma väärtustes võib olla elumuutev, sest see aitab sul langetada otsuseid, mis on kooskõlas sinu tõelise olemusega ja loob rahulolu, isegi keerulistes olukordades.

Mis on väärtused?

Wikipedia väitel on väärtused ühiskonnas väljakujunenud arvamused hea ja halva kriteeriumitest, mis omandatakse sotsialiseerumise käigus. Nende hinnangute alusel juhinduvad inimesed igapäevaelus valikute tegemisel ning otsuste langetamisel. Erinevalt sotsiaalsetest normidest, mis reguleerivad käitumist teatud kindlates olukordades, on väärtused kindlate olukordade ülesed.

Kuidas väärtused mõjutavad meie otsuseid?

Meie väärtused või väärtushinnangud on justkui sisemine kompass, mis suunab meid igas olukorras. Kui tead, mis on sulle kõige tähtsam, on lihtsam öelda jah sellele, mis sind lähemale viib ja ei sellele, mis sind eemale viib.

Näiteks:

• Kui sinu väärtuseks on pere, siis võib tööpakkumine suurema palgaga, aga pikemate tööpäevadega tunduda ahvatlev, kuid lõpuks tunned, et see lõhub sinu perega viidetud aega.
• Kui väärtustad tervist ja tasakaalu, on lihtsam loobuda projektist, mis lubab edu, aga nõuab läbipõlemist.
• Kui pead oluliseks ausust, siis isegi väikeste “valgete valede” rääkimine tööl võib tekitada sisemist konflikti.

Elulised konfliktid, mis tekivad väärtustega vastuollu minnes

Siin on mõned näited, kuidas väärtuste eiramine võib põhjustada rahulolematust või konflikte:

1. Töö vs. pere

Sa oled alati soovinud karjääri teha, kuid viimastel aastatel oled hakanud tundma, et igatsed rohkem aega lastega kodus olla. Kui oled seni tegutsenud justkui automaatselt eelistades tööd, siis võib tekkida sisemiselt tühi tunne ja tunne, et midagi on valesti. Kui endalt küsida: “Kumb on minu jaoks praegu olulisem: pere või töö?”, võib otsus palju selgemaks saada.

2. Sõbrad ja piiride seadmine

Sõber palub sinult juba mitmendat korda abi nädalavahetusel, kuigi oled plaaninud puhata. Kui väärtustad rahu ja enese eest hoolitsemist, aga ütled ikkagi “jah”, sest ei taha teist kurvastada, võib see tekitada sisemist ärritust ja ka distantseerumist suhtest. Samas sõber ju ei suuda su mõtteid lugeda.

3. Raha ja ausus

Oled ettevõtte juht ja keegi pakub sulle head tehingut, mis on küll juriidiliselt korrektne, aga tundub sinu jaoks ebaeetiline. Kui sinu väärtus on ausus, siis rahaga motiveeritud otsus võib hiljem endaga vastuollu minna.

Kuidas leida selgus oma väärtustes?

Kui tunned, et ei tea täpselt, mis su väärtused on, siis siin on mõned sammud, millega alustada:

1. Vaata tagasi oma elu olulistele hetkedele ja keerulistele olukordadele

• Millal viimati tundsid end tõeliselt uhke ja õnnelikuna? Mis toimus? Mis sind selles olukorras kõige enam rõõmustas?
• Millal tundsid end reedetuna, vihasena, väga ebamugavalt või et miski oli sinu jaoks täiesti vastuvõetamatu? Mis juhtus? Millise väärtusega sinu arvates vastuolu tekkis?

Need hetked viitavad sageli sügavatele sisemistele väärtustele, mida kas austati või mille vastu mindi.

2. Märka oma tundeid

Kui ütled millelegi jah või ei, siis kuidas end tunned? Kui pärast mõnda otsust või vestlust tunned kergendust ja rahu, siis on see märk, et see oli kooskõlas sinu väärtustega. Kui tunned süüd, ärevust või pettumust, siis võib-olla läksid sa vastuollu iseendaga.

• Milliste otsuste üle oled hiljem kõige õnnelikum olnud? Miks?
• Millised otsused on sulle hiljem kibedust tekitanud? Mis sind häiris?

3. Kirjuta üles, mis on sulle elus tähtis

Võid proovida näiteks selliseid lauseid lõpetada:

• Minu jaoks on kõige olulisem …
• Ma ei taha kunagi ohverdada …
• Kui ma peaksin valima ainult 3 asja, mida oma elus hoida, oleksid need …

4. Vaata eeskujusid

• Keda sa imetled? Mis omadused või elustiil sulle nende inimeste juures meeldivad?
• Mida see ütleb sinu väärtuste kohta?

5. Vali 3–5 kõige olulisemat väärtust

Pane kirja kuni 10 väärtust, mis tunduvad sulle olulised (näiteks: ausus, vabadus, pere, tervis, areng, loovus, rõõm, julgus, rahu, sõprus). Pärast mõtisklemist kirjuta välja 3–5 sõna, mis kõige enam kõnetavad.

Pane tähele! Sa ei pea kunagi teistele põhjendama oma väärtusi – need on sinu omad ja ei vaja selgitusi.

Kuidas oma väärtusi igapäevaelus kasutada ja neist lugupidada?

• Enne suurte otsuste tegemist küsi endalt: Kas see otsus toetab minu väärtusi?
• Kui tunned, et oled segaduses, tuleta endale meelde, millised on sinu väärtused.
• Õpi ütlema “ei” asjadele, mis on sinu väärtustega vastuolus.
• Jälgi iga päev, kas su tegevused ja valikud viivad sind väärtuste suunas.

Lõpetuseks

Väärtused on nagu maamärk, mis aitavad sul oma teed leida isegi siis, kui ümberringi on müra või surve. Kui tead, mis on sulle päriselt oluline, kaovad paljud kahtlused ja süütunded — isegi siis, kui teised ei mõista sinu valikuid.

Võta juba täna 15 minutit ja mõtle läbi, mis on sinu jaoks päriselt oluline. Ära lase teistel inimestel või kiirel elul sinu eest otsustada. Mida selgemalt tead, mis on sinu põhiväärtused, seda kindlamalt saad elada elu, mis on sinu nägu ja sinu jaoks oluline.

The post Selgus väärtustes: elu ja otsuste muutja appeared first on Elujoon.

Mis on motivatsioon?

Motivatsioon on sisemine või väline jõud, mis paneb meid midagi tegema. See võib tulla inspiratsioonist, unistusest, eesmärgist või isegi välistest teguritest nagu tunnustus või tasu. Motivatsiooni on kahte tüüpi:

• Sisemine motivatsioon – kui teed midagi, sest see pakub sulle rõõmu ja rahulolu (nt kudumine stressi maandamiseks).
• Väline motivatsioon – kui teed midagi, sest saad selle eest tasu või tunnustust (nt töö tegemine palga eest).

Motivatsioon võib olla tugev, kuid selle suurim puudus on ebapüsivus. See tuleb ja läheb ning on otseses sõltuvuses mitmetest teguritest nagu näiteks sinu energiatase. Kui motivatsioon on kõrge, tundub kõik lihtne, aga kui see kaob, jäävad paljud asjad pooleli.

Mis on distsipliin?

Distsipliin tähendab võimet teha vajalikku ka siis, kui sa ei tunne selleks soovi. See on harjumuste ja järjekindluse loomine.

Näiteks kui tahad oma füüsilist vormi parandada, siis motivatsioon võib sind trennisaali viia esimestel nädalatel, aga distsipliin tagab, et sa jätkad ka siis, kui diivan tundub ahvatlevam.

Distsipliin põhineb:

• Harjumustel – regulaarsed tegevused, mis muutuvad loomulikuks (nt igahommikune jalutuskäik).
• Struktuuril – tead, mida ja millal teha, ega pea sellele iga kord eraldi mõtlema.
• Enesekontrollil – oskus teha otsuseid pikaajaliste eesmärkide, mitte hetkeemotsioonide põhjal.

Motivatsioon vs. distsipliin – kumb on olulisem?

Tõde on see, et mõlemad on olulised, rollid aga on erinevad.

• Motivatsioon annab algtõuke, aitab leida eesmärgid ja suunab sind uute algatuste juurde.
• Distsipliin tagab järjepidevuse ja aitab tulemusi saavutada ka siis, kui motivatsiooni pole.

Võib öelda, et motivatsioon on nagu kütus, kuid distsipliin on mootor, mis sind sihile viib. Ilma motivatsioonita võib olla raske alustada, aga ilma distsipliinita jääb enamik projekte pooleli.

3 viisi, kuidas suurendada motivatsiooni

Kui tunned, et motivatsioon on madal, proovi järgmisi tehnikaid, et seda suurendada:

1. Leia oma “miks” ja visualiseeri tulemust

Motivatsioon on tugevam, kui sa tead, miks sa midagi teed. Küsi endalt:

• Miks ma tahan seda eesmärki saavutada?
• Kuidas see mu elu paremaks teeb?

Visualiseeri, milline on tulemus, kui oled järjepidev. Kui sul on näiteks eesmärk hakata regulaarselt trennis käima, kujuta ette, kuidas sa end 6 kuu pärast tunned – rohkem energiat, tugevam keha, suurem enesekindlus.

2. Ümbritse end motiveerivate teguritega

Motivatsiooni saab teadlikult hoida kõrgel, kui ümbritsed end:

• Inspiratsiooniga – loe raamatuid, kuula taskuhäälinguid või jälgi inimesi, kes sind motiveerivad.
• Tugigrupiga – leia inimesi, kes toetavad sind ja julgustavad sind edasi minema.
• Visuaalsete meeldetuletustega – näiteks inspiratsioonitahvel või päevik, kuhu kirjutad oma edusammud.

3. Premeeri end edusammude eest

Väikeste saavutuste tähistamine aitab hoida motivatsiooni kõrgel. Näiteks:

• Kui oled kuu aega järjepidevalt tegutsenud, premeeri end millegi meeldivaga (nt uus raamat või spaaõhtu).
• Tee edusammude tabel, kus saad märkida iga kord, kui oled eesmärgi nimel tegutsenud. Visuaalne edasiminek annab lisamotivatsiooni.

3 viisi, kuidas parandada distsipliini

Kui motivatsioon võib olla heitlik, siis distsipliini saab teadlikult arendada. Siin on kolm tõhusat meetodit:

1. Loo lihtsad ja järjepidevad harjumused

Ära looda ainult tahtejõule – muuda oma tegevused rutiiniks. Näiteks:

• Kui tahad rohkem lugeda, sea eesmärgiks lugeda iga päev 10 minutit enne magamaminekut.
• Kui soovid hakata hommikuti trenni tegema, pane spordiriided õhtul valmis.

Lihtsusta oma tegevusi, et distsipliin muutuks loomulikuks osaks päevast.

2. Eemalda otsustusväsimus ja kasuta ajaplaneerimist

Paljud inimesed kaotavad järjepidevuse, sest nad peavad iga kord otsustama, millal ja kuidas nad tegutsevad. Lahendus? Tee kindel plaan ja ajakava.

• Otsusta, millal ja kus sa midagi teed (nt “lähen iga teisipäeva ja neljapäeva hommikul kell 7 trenni”).
• Kasuta ajaplaneerimise meetodeid, näiteks Pomodoro tehnika (25 minutit keskendumist, 5 minutit pausi).

3. Muuda distsipliin osaks oma identiteedist

Kui sa näed distsipliini kui midagi välist ja sunniviisilist, on seda raske järgida. Selle asemel muuda see oma identiteedi osaks.

• Ära ütle: “Ma pean trennis käima.”
• Ütle: “Ma olen inimene, kes hoolitseb oma tervise eest.”

Väikesed identiteedimuutused aitavad sul alateadlikult kinnistada uusi harjumusi.

Lae alla tasuta tööleht: “Kolm strateegiat motivatsiooni säilitamiseks”

Kui tahad teooria kohe praktikasse panna, olen loonud sulle lihtsa, kuid tõhusa töölehe.

Lae tööleht alla siit

Lõpetuseks

Et edasi jõuda on meil vaja mõlemat. Motivatsiooni on vaja, et alustada ja distsipliini on vaja, et edasi liikuda.

Kasuta motivatsiooni kui sädet ja distsipliini kui tuld, mis sind edasi viib!

The post Motivatsioon vs. distsipliin – kumb on olulisem? appeared first on Elujoon.