Kuidas leida aega iseendale, kui kõik teised vajavad mind?

Oled sa kunagi tabanud end mõttelt: “Kõik tahavad minult midagi — töö, pere, sõbrad… ja mina? Mina jään kuskile viimaseks.”

See tunne on tuttav paljudele naistele. Me kasvame üles sõnumitega, et hea naine, hea ema, hea töötaja on see, kes alati teised endast ette seab, teisi aitab ja olemas on. Ja me teeme seda rõõmuga. Aga samal ajal kaotame märkamatult iseenda kuskile kohustuste ja teiste ootuste vahele ära.

Mingil hetkel tekib väsimus. Ühel õhtul, kui kõik on söönud ja magavad, istud diivanil ja mõtled: “Kas see ongi kõik, mis elul pakkuda on? Kes hoolitseb minu eest? Kes küsib, kuidas minul läheb?”

See on hea hetk peatuda ja küsida: Millal ma viimati olin oluline iseendale?

Sa oled oluline ka siis, kui midagi ei „tooda“

Tihti on meie eneseväärtustamine seotud sellega, kui palju me teistele anname — küpsetame kooke ja teeme süüa, korraldame üritusi, kuulame muresid, koristame, töötame.

Aga sa oled väärtuslik ka siis, kui lihtsalt oled. Kui puhata julged. Kui ütled „ei“. Kui võtad tassi kohvi ja loed lehte või raamatut. Või vahid lakke.

On täiesti okei öelda: “Mina vajan ka mind. Ma vajan ka rahu.”

Miks on enda aeg vajalik?

Kui sa kogu aeg ainult annad, siis tühjeneb su “tass“. Kui tass on tühi, muutud kergelt ärrituvaks, tekivad haigused või kaotad (elu)rõõmu. Aeg iseendale pole egoistlik — see on sinu esmavajadus, et jaksaksid ka teisi armastada ja toetada.

Kui sina oled rahulikum ja õnnelikum, saavad seda tunda kõik su ümber. Tead ju küll lauset, et tühjast tassist pole võimalik valada.

Aga kuidas seda aega leida?

Siin on mõned mõtted, kuidas hakata endale ruumi looma, isegi kiire elutempoga:

Küsi endalt: Mille jaoks ma tegelikult aega vajan?

Tihti ütleme lihtsalt „mul on vaja aega iseendale,“ aga mida sa selle all mõtled?

Kas tahad vaikust?
Lugeda?
Jalutada või trenni minna?
Midagi loovat teha?
Lihtsalt magada?

Mida sa teeksid, kui saaksid homme tund aega enda jaoks nii, et mitte midagi teiste jaoks tegema ei pea? Mida sa praegu kõige rohkem vajad?

Väikesed sammud loevad

Ära jää ootama ideaalset nädalavahetust spas või kogu päeva ainult enda jaoks. Alusta väikestest hetkestest. Alusta 5 – 15 minutist.

10 minutit hommikul, kui teised veel magavad
Lõuna ajal jalutuskäik
15 minutit enne magamaminekut oma raamatu või päevikuga

Need hetked on nagu väikesed tilgad, mis täidavad järve.

Pane “oma aeg” kalendrisse

Kui sa ootad „kui aega üle jääb“ momenti, siis seda hetke ei tule. Me mõlemad teame seda. Pane “oma aeg” kalendrisse sama kindlalt nagu töökoosolek või hambaarsti aeg. Näiteks:

„Kolmapäev 19:00–19:30 — minu aeg“
„Pühapäev hommikul jalutuskäik“

Kui see on kirjas, on lihtsam ka teistele öelda: „See aeg on mul juba kinni.“ Ja sa ei pea täpsustama, et see aeg on sulle endale kinni pandud. Lihtsalt sul on juba varasemad kokkulepped ja kõik. Ära vabanda ega otsi ettekäändeid – sul on õigus oma ajale.

Küsi endalt: Millest ma olen nõus loobuma?

Aeg iseendale tähendab sageli, et millestki tuleb lahti lasta.

Kas kõik kodused toimetused peavad alati ideaalselt tehtud olema?
Kas sa pead vastama kohe igale sõnumile või kõnele?
Kas on keegi, kellele võiksid mõne kohustuse delegeerida?
Kas sa pead igal hetkel olema kellegi tasustamata psühholoog? Või lõbustaja? Või ideede generaator?
Kas sa tingimata pead võtma vastutuse kellegi teise eest, kes tegelikult peaks ise vastutama?

Tean, et need on rasked küsimused. Aga oled sa mõelnud, et kõigi jaoks pidevalt olemas olles, takistad sa nende enda arengut ja teekonda? Teisi päästes, kaotad iseenda ja teed ka karuteene inimestele, keda armastad.

Õpi ütlema „ei“

See võib tunduda ebamugav, aga tegelikult austavad teised sind rohkem, kui nad näevad, et hindad oma aega. Sa ei pea vabandama, et sul on „lihtsalt“ vaja rahus olla. Ka mitte oma pere ees.

Sul on õigus öelda „praegu ei saa“ või „mul on nüüd oma aeg“.

Loo endale üks aeg nädalas, mis on kalendris kirjas nagu päris kohtumine.
Anna perele teada: „Pühapäeva hommikul olen ma pool tundi oma asjadega.“
Töö juures pane vähemalt lõuna-aeg kalendris „kinni“.

See ei tähenda, et sa kedagi vähem armastaksid või austaksid — see tähendab, et sa armastad ja austad lisaks teistele ka ennast.

Luba asjadel (ja inimestel) olla ebatäiuslikud

Sageli arvame, et enne kui saame puhata, peavad kõik toad särama, toit olema valmis ja kõik teised õnnelikud. Tegelikult ei juhtu midagi, kui kraanikausis on paar taldrikut või pesukorv riideid täis. Täiuslikkus on sageli suurim takistus, mis meid tagasi hoiab.

Mis siis on kui kapid on tolmused? Mis siis on kui lapsed söövad õhtuks võileibu? Mis siis on, kui ütled mehele, et tead, ma ei suuda praegu sind kuulata, räägime 15 min pärast? Tegelikult mitte midagi.

Muuda endale aja võtmine harjumuseks, mitte kriisiolukorraks

Kui sa võtad aja enda jaoks ainult siis, kui oled juba täiesti läbi, tundub see hädapärase päästiklahendusena. Aga kui sul on iganädalane väike „iseenda aeg“ juba rutiinis, on sul parem tasakaal. Kriisi ei tekigi.

Kui aga juba on tekkinud tunne, et kõike on liiga palju, vaata ka seda postitust SIIN. Annan sulle 5 praktilist sammu, mida saad proovida kohe, et seda tunnet leevendada.

Mõned ideed sulle:

lihtsalt ole vaikuses või vahi lakke (või sena)
proovi kirjutamist, kui teraapia vormi (saad sellest lugeda siin)
loe raamatut (mis on tore, mitte kasulik)
tee midagi loomingulist — käsitöö, joonista, kirjuta
mine jalutama
kuula muusikat
tee näohooldus või mine vanni
õpi midagi, mida oled alati tahtnud õppida (mõni keel vms)
vaata mõnda seriaali, mida ammu vaadata oled tahtnud
kuula audioraamatut
planeeri järgmist eesmärki või unistuste reisi
pane puslesid

Lõpetuseks

Kui sa hoolitsed enda eest, näitad ka teistele eeskuju, et oma vajadused on olulised. Sa õpetad oma lastele, et armastus ja lugupidamine enda ja oma vajaduste vastu on sama tähtis kui teiste vastu. Sa näitad oma kaaslasele, mida sina vajad, et olla õnnelik. Sa annad oma kolleegidele loa kuulata nende vajadusi.

Sa oled parem ema, partner, sõber ja kolleeg, kui sul on, kust anda.

Ja mis kõige tähtsam — sa oled selle endale võlgu. Sa oled väärt ennast kuulama ilma, et peaksid kellelegi tõestama, et oled „välja teeninud“ rahu või rõõmu.

Niisiis, küsi endalt täna:

Mis mulle rõõmu teeb?
Milline väike hetk võiks mulle täna kuuluda?
Mis mind takistab ja mida saan selleks teha, et sellest läbi murda?

Aega iseendale ei leita – seda luuakse. See pole luksus ega isekus, vaid sinu õigus. Lubades endal mitte olla kõigile kõike, võidad iseenda tagasi.

Alusta juba täna väikeste sammudega — sest kõige olulisem oled sa endale.