-
Kirjutamine kui teraapia: kuidas päeviku pidamine aitab sul ennast paremini mõista
Kas oled tundnud, et peas keerleb liiga palju korraga – mõtted, tunded, kohustused, kahtlused? Tavaliselt just enne magama jäämist? Tean seda tralli. Olen harjunud kõike enda sees hoidma, kuni ühel hetkel hakkasin lihtsalt kirjutama. Mitte kellegi jaoks, mitte eesmärgiga olla tark või sügav – lihtsalt, et oleks kergem olla. Üllatuslikult oli sellest kasu. Kirjutamine kui teraapia ei tähenda, et sa peaksid olema kirjanik või oskama “õigesti” tundeid sõnastada. Piisab sellest, et kirjutad ausalt, mida päriselt mõtled ja tunned. See on justkui vestlus iseendaga – ilma katkestusteta, hinnanguteta, ootusteta. Mida tähendab kirjutamine kui teraapia? Kirjutamine kui teraapia tähendab päeviku pidamist või vabakujulist kirjutamist eesmärgiga mõista ennast paremini, tulla toime keeruliste tunnetega…
-
Eduka mõtteviisi kujundamine: kuidas mõelda nii, et edu saaks kasvada?
Kas oled kunagi tundnud, et tahaksid midagi uut õppida, aga hirm ebaõnnestumise ees hoiab tagasi? Või oled sisimas uskunud, et sa pole “seda tüüpi inimene”, kes suudaks oma elu muuta? Hea uudis: need uskumused ei ole püsivad – neid saab muuta. Ja see muutus algab mõtteviisist. Miks mõtteviis oluline on? Stanfordi psühholoog Carol Dweck on uurinud, kuidas inimese uskumused enda võimete kohta mõjutavad tema edu. Ta eristab kahte peamist mõtteviisi: Fikseeritud mõtteviis: uskumus, et intelligentsus, andekus ja võimed on kaasasündinud ega muutu.Kasvule suunatud mõtteviis: arusaam, et võimeid saab arendada läbi õppimise, katsetamise ja pingutuse. Kui usume, et meie oskused on muutuvad ja arendatavad, siis julgeme rohkem proovida, õpime kiiremini ning…
