Emotsionaalne väsimus

Mis on emotsionaalne väsimus?

Hommik algab tavaliselt kiiresti. Tuleb mõelda, mida süüa teha, mis täna tegema peab, kellele tuleb vastata, mida ei tohi unustada – partneri asjad, laste asjad, töö. Päev on täis ülesandeid ja suhtlemist ning õhtul ootavad kodused tegemised, pere, kohustused.

Sa pole füüsiliselt väsinud. Sa magad enam-vähem piisavalt. Sa saad oma töödega hakkama.

Ja ometi on tunne, et midagi on valesti. Tunned, et oled väsinud ja et sul pole enam endast midagi anda. Oled väsinud viisil, mida on raske seletada.

Väikesed asjad ajavad närvi. Otsuste tegemine tundub väsitav ja tundub, nagu kõik ootaks just sinult midagi. Tahaks korraks kõigest eemale ja lihtsalt olla.

See ongi emotsionaalne väsimus.

Paljud naised sellisel hetkel arvavad, et nad lihtsalt vajavad puhkust, aga tihti ei ole probleemiks ainult füüsiline väsimus. Tegemist on emotsionaalse kurnatusega – seisundiga, mis tekib siis, kui inimene on liiga kaua kandnud liiga suurt vastutust.

Emotsionaalne väsimus ei teki tavaliselt järsku.

See koguneb aastate jooksul väikeste kompromisside kaudu ja pideva vastutuse tõttu. Ja me märkame seda alles siis, kui mõtleme: “Ma ei mäleta, millal ma viimati polnud väsinud.”

Uuringud näitavad, et paljud naised kannavad kodus nn mentaalset koormust — nad mitte ainult ei tee koduseid töid, vaid ka kõige muu hulgas peavad meeles, planeerivad ja organiseerivad. Lisaks langeb just naistele kogu emotsioonide ja suhete hoidmise koormus. See kõik on nähtamatu töö, mida keegi tähele ei pane.

Juba 1980ndatel kirjeldas sotsioloog Arlie Russell Hochschild nähtust nimega emotsionaalne töö ja sotsioloog Allison Daminger kirjeldab naiste kodust rolli kui “kognitiivset majapidamistööd”, mis jääb sageli nähtamatuks.

See on üks põhjus, miks paljud naised tunnevad end väsinuna isegi siis, kui nad ei tee füüsiliselt kõige rohkem tööd.

7 emotsionaalse väsimuse märki, mida paljud naised ei märka enne kui on liiga hilja

Kui sa pole veel kindel, mis sorti väsimusega sa silmitsi seisad, siis siin on sulle 7 emotsionaalse väsimuse märki. Tihti eelneb tõsisele läbipõlemisele just emotsionaalne väsimus. Sellepärast on oluline seda märgata enne, kui liiga hilja on.

1. Sa tunned, et sul pole enam kannatust

Asjad, mis varem ei häirinud, hakkavad ärritama – kellegi küsimus, väikesed vead, ootamatud muutused plaanides. Sa ei pruugi olla päriselt vihane. Sa oled lihtsalt kurnatud.

Kui emotsionaalsed energiavarud on madalad, kaob kõigepealt kannatlikkus.

Kas ma olen tegelikult pahane või lihtsalt väga väsinud?

2. Sa ei taha enam otsustada

Isegi väikesed otsused tunduvad tüütud – mida süüa teha, kuhu minna, mida valida.

Paljud naised kannavad peres otsustamise koormust. Nad planeerivad, organiseerivad ja mõtlevad ette. Kui aju on sellest väsinud, tekib tunne: “Palun keegi teine otsustagu.” See on märk mentaalsest ülekoormusest.

3. Sa väldid inimesi, keda tegelikult armastad

See võib olla väga segadust tekitav. Sa armastad oma peret, sõpru, kolleege. Aga vahel tunned, et sa lihtsalt ei jaksa inimestega suhelda.

See ei tähenda, et sa ei hooli. See tähendab, et su emotsionaalne aku on tühi.

4. Sa ei tunne enam rõõmu asjadest, mis varem meeldisid

See on väga oluline märk.

Hobid ei tundu enam kutsuvad. Jalutamine ei anna sama tunnet nagu varem. Lugemine ei paku sellist rõõmu nagu vanasti.

See ei tähenda, et need asjad enam ei sobi. See tähendab lihtsalt, et närvisüsteem on liiga ülekoormatud, et rõõmu vastu võtta.

5. Sa tunned end kogu aeg süüdi

Paljud emotsionaalselt väsinud naised tunnevad süüd:

et nad pole piisavalt head emad
et nad pole piisavalt head partnerid
et nad pole tööl piisavalt head

Süütunne on märk sellest, et inimene paneb endale liiga palju vastutust ja see vastutus ei pruugi olla realistlik.

6. Sa tunned, et sul pole enam midagi anda

See tunne võib olla vaikselt kuskil pinna all. Näiteks teed oma kohustused ära, aga sees on tunne, et sa lihtsalt täidad rolle. Nagu töötaksid autopiloodil.

Paljud naised kirjeldavad seda nii: “Ma teen kõike, mida peab tegema, aga ma ei tunne ennast enam selles ära.”

7. Sa fantaseerid lihtsalt kadumisest või pausist

See ei tähenda, et sa tahad päriselt lahkuda, vaid see on lihtsalt mõte. Kui saaks nädalaks kuskile kaduda või et keegi teine võiks korraks üle võtta. See on väga inimlik reaktsioon.

See tähendab, et sinu närvisüsteemil on vaja ruumi.

Miks emotsionaalse väsimus tekib ja seda just naistel

Nähtamatu töö

Me naistena kanname suurt mentaalset koormust. Peame pidevalt vaatama kes mida vajab, kes mida peab tegema ja kus olema, kes mille eest vastutab. See planeerimine ja mõtlemine on töö, mida keegi ei näe.

Hea tüdruku / naise programm

Oleme naistena kasvanud sõnumitega:

ole tubli
ära tee probleeme
ole viisakas
ära ole liiga nõudlik
ära ole liiga vali
ära ole liiga ambitsioonikas

Me oleme õppinud mitte teisi häirima, mitte pettumust valmistama ja mitte liiga palju küsima. Sellest kujuneb nn “hea tüdruku programm”. See tähendab, et me:

ütleme “jah”, kuigi tahaks öelda “ei”
teeme rohkem, kui tegelikult jaksame
seame teiste vajadused enda omadest ettepoole

See tähendab, et me naistena anname rohkem kui tagasi saame. Pikas perspektiivis tähendab see üht –elame pidevalt oma piiridest üle. See on üks tugevamaid emotsionaalse ülekoormuse allikaid.

Vastutuse võtmine teiste emotsioonide eest

Me naistena oleme varakult õppinud, et meie roll on:

hoida rahu
märgata teiste vajadusi
siluda konflikte
hoolitseda, et kõigil oleks hea

See tähendab, et me võtame ka vastutuse teiste tunnete eest. Kuigi ei peaks. Näiteks:

kui elukaaslane on pahane, tundub, et see on kuidagi meie süü
kui laps on kurb tunneme, et peaksime selle ära lahendama
kui kolleeg on rahulolematu, püüame kohe olukorda parandada

Probleem on selles, et teiste emotsioonide kandmine on lõputu töö. Ja kui me kanname seda nähtamatut koormat liiga kaua, tekibki vaimne kurnatus.

Millised tunded minu elus ei kuulu tegelikult mulle?

Tunne, et oma vajadused ei ole sama olulised

Me naistena pole kunagi teadlikult otsustanud end viimasele kohale panna. See juhtub tasapisi. Kõigepealt lapsed, töö, elukaaslane, kodu, siis kõik teised ja kusagil selle nimekirja lõpus oleme meie ise.

Probleem on selles, et me ei saa lõputult anda, kui keegi ei täida meie enda emotsionaalseid vajadusi. Mõne aja pärast tekib tunne, et meilt oodatakse kogu aeg midagi, aga keegi ei küsi, kuidas meil tegelikult läheb. Ja siis tekib sisemine kurnatus.

Pidev sisemine enesekontroll

Pidev lapsepõlve programmeerimine on meid õpetanud end pidevalt jälgima.

Kas ma ütlesin õigesti? Kas ma olin piisavalt hea? Kas ma solvasin kedagi?

See on sisemine dialoog, mis käib kogu aeg taustal. See tähendab, et aju ei puhka kunagi päriselt. Isegi kui me midagi füüsiliselt rasket ei tee, kulutab selline sisekõne tohutult vaimset energiat.

Elu, mis pole päriselt meie oma

See on kõige sügavam väsimuse põhjus. Mitte töökoormus ega kohustused, vaid see, et oleme sattunud elama elu, mis kujunes välja harjumustest, teiste ootustest ja “nii on normaalne” mõttest. Aga mitte teadlikest valikutest.

Sellisel juhul võime mõelda, et mul on ju kõik olemas ja ma justkui peaks olema rahul. Aga miks ma ikkagi tunnen end nii väsinuna? Midagi olulist on puudu.

Emotsionaalne väsimus ei tähenda nõrkust

See on kõige olulisem! Emotsionaalne väsimus ei tähenda, et sa oled nõrk. See tähendab lihtsalt, et sa oled liiga kaua olnud tugev.

Kui inimene kannab liiga palju vastutust liiga kaua, siis väsimus on normaalne reaktsioon.

5 praktilist sammu, kuidas emotsionaalset väsimust leevendada (ilma, et peaks kogu elu ümber pöörama)

Siin on mõned realistlikud tegevused, mida saad enda aitamiseks teha ka siis, kui elu on väga kiire.

Tee nähtavaks see, mis seni on olnud nähtamatu

Emotsionaalse väsimuse üks peamisi põhjuseid on mentaalne koormus – kõik need asjad, mida me oma peas hoiame. Me ei märkagi, kui palju me tegelikult kanname.

Võta paber ja kirjuta üles kõik, mille eest sa oma elus vastutad või mida sa pidevalt meeles hoiad.

See nimekiri võib olla üllatavalt pikk. See harjutus aitab mõista üht olulist asja. Sa pole põhjuseta väsinud, sa oled lihtsalt kandnud liiga palju ja liiga kaua.

Küsi endalt, kas see on päriselt minu vastutada?

Me naistena võtame automaatselt enda peale rohkem, kui tegelikult peaks. Kui järgmine kord tunned, et midagi tuleb kindlasti ära teha, proovi hetkeks peatuda ja endalt küsida:

Kas see on päriselt minu ülesanne?
Kas keegi teine võiks seda teha?
Mis juhtuks, kui ma seda kohe ei lahendaks?

Probleemiks ei pruugi olla tööde hulk, vaid harjumus kõike ise ära teha ja kõike enda peale võtta, sest keegi teine ei oska nii nagu mina.

Harjuta “ei” ütlemist

Sa ei pea kohe oma elu täielikult ümber korraldama. Piisab sellest, kui hakata tegema väikeseid muudatusi.

Järgmine pereüritus vajab organiseerimist? Ei, seekord mitte.
Ema ja õde on tülis? Astud ehk sammu tagasi ja lased neil ise seda klaarida. Jääb klaarimata? Mis siis ikka.
Lastele on vaja lasteaeda kook viia? Küpsetamise asemel ehk ostad.

Väike “ei” ei ole egoism. See on lihtsalt enda ja oma energia kaitsmine.

Ilma süütundeta “ei” ütlemisest kirjutasin pikemalt siin postituses. Ehk annab ideid ja on abiks.

Planeeri igasse päeva väike taastumise hetk

Tihti arvame, et taastumiseks on vaja nädalavahetust spa-s, pikka puhkust või täiesti vaba päeva. Tegelikult vajab närvisüsteem lihtsalt päeva jooksul väikseid pause. Näiteks 10 minutit rahulikku jalutamist, tass teed ilma telefonita või paar minutit lihtsalt aknast välja vaatamist.

Need väikesed hetked aitavad kehal ja ajul pingeid maha laadida.

Märka oma vajadusi

Kui me oleme pikalt teiste vajadusi kõige olulisemaks pidanud, kaob kontakt iseendaga. Seepärast on väga kasulik üks lihtne igapäevane küsimus:

Mida ma täna tegelikult vajan?

Vastus ei pea olema suur ega keeruline. See võib olla näiteks:

rahu
liikumine
vestlus sõbraga
lihtsalt vaikne hetk

Oluline on see, et sa märkad oma vajadusi.

Lõpetuseks

Me pole väsinud ainult füüsilistest töödest ja tegemistest. Me oleme väsinud sellest, et me ei ela päris oma elu. Et me oleme liiga kaua olnud kõigi teiste jaoks olemas, aga mitte enda jaoks.

Oleme end ära kaotanud.

Vahel ei ole lahendus rohkem puhkust, vaid rohkem ausust enda vastu, rohkem ruumi iseendale ja rohkem julgust öelda: “Ka mina olen oluline!”

Kui sa oleksid sama hooliv enda vastu kui oled teiste vastu, siis kuidas sinu elu muutuks?