Kuidas toime tulla, kui kõike on liiga palju – 5 praktilist sammu

On hetki, kus tundub, et kõike on liiga palju korraga. Tööülesanded kuhjuvad, kodu vajab tähelepanu, sõprade ja pere ootused suruvad peale ja oma unistused jäävad kuhugi kõige alla. Selline ülevoolav tunne, kui „kõike on liiga palju”, on tuttav meile kõigile. Ülekoormus, stressirohke aeg ja emotsionaalne väsimus – tunned, kuidas elu vajub kaela ja lihtsalt enam ei jaksa.

Postitusest leiad:

Miks me tunneme, et kõike on liiga palju
5 lihtsat sammu selguse loomiseks
Kuidas neid igapäevaelus kasutada
Lõpetuseks

Miks me tunneme, et kõike on liiga palju?

Ülekoormuse tunne ei teki tühjalt kohalt. Tavaliselt on see pikaajaliselt kogunenud pingete, ootuste ja tegematajätmiste tulemus. Me ei märka väikeseid pingeid igapäevaselt, kuni ühel hetkel saab tass täis (või siis tühjaks).

Sageli on põhjuseks see, et:

me võtame endale rohkem kohustusi, kui tegelikult jaksame täita;
me hoolitseme kõigi teiste eest, aga unustame iseenda;
me püüame olla head töötajad, vanemad, partnerid, sõbrad… ja iseennast pole enam kusagil;
me ei puhka enne, kui oleme „kõik tehtud saanud“ – aga kõik ei saa kunagi tehtud;
me elame kiires, katkestusterohkes keskkonnas, kus aju ei jõua taastuda.

Kõik see on eriti tavaline just naistel ja see kindlasti ei tähenda, et sinuga oleks midagi valesti. See tähendab, et sul on lihtsalt asju, mida “peab” tegema, liiga palju. Sul on õigus sellele tundele. Ja sul on õigus otsustada, et täna piisab väikestest sammudest, sest rohkem lihtsalt ei jaksa.

Siin on 5 praktilist sammu, mida saad proovida kohe täna:

1. Hinga ja peatu

Kui peas keerleb sada mõtet korraga, aitab kõigepealt… peatumine.

Sulge korraks silmad, hinga aeglaselt ja sügavalt 3–5 korda. Pane tähele, kuidas õhk liigub ja kuidas keha rahuneb. Võta hetk, et märgata keskkonda enda ümber – sa oled siin, siin selles hetkes ja kohas, ja see on ajutine.

See ei lahenda veel probleeme, aga aitab sul jõuda tagasi praegusesse hetke, et saaksid selgemini mõelda.

2. Kirjuta kõik üles

Üks suurim põhjus, miks me tunneme, et kõike on „liiga palju“ on see, et kõik mõtted ja mured tiirlevad peas korraga.

Võta paber ja pane kõik kirja – kõik, mis sul meeles on ja pähe tuleb – ülesanded, mured, mõtted. Jah, kirjuta käsitsi välja absoluutselt kõik. Tegemata asjad, tunded, kahtlused, hirmud, mälestused. KÕIK!

Kui see kõik on paberil, tundub koorem kohe väiksem ja saad hakata neid ükshaaval analüüsima, lahendama või prioriseerima.

3. Leia järgmine väike samm

Ära proovi lahendada kõike korraga vaid mõtle järgmistele asjadele:

Mis on tegelikult kõige olulisem?
Mis saab oodata?
Mida saaksin delegeerida?
Mis pole üldse tegelikult minu töö?
Mis polegi nii tähtis ja mille võin vabaks lasta?
Mida ma mõjutada saan?
Mis pole minust sõltuv?

Vaata oma nimekirja ja vali üks pisike asi, mida saad teha kohe või üldiselt täna. Näiteks: „Saadan ära ühe e-kirja“ või „Panen pesu pesema“.

Kui üks samm tehtud, tõmba see paberil maha – nii tuleb jõudu juurde ka järgmisteks tegevusteks.

Mõtle asjadele, mis sinu kontrolli alt väljas ja mida sa mõjutada ei saa. Kui sa tahaksid sellel minna lasta, siis kuidas sa saaksid seda teha? Kas saaksid muuta mõtlemist? Rääkida kellegagi? Ära unusta seda paberil maha tõmmata, kui oled suutnud selle vabaks lasta.

4. Tee väike liikumispaus

Ülekoormus kipub meid kangestama – me tardume. Tead ju küll seda pinget sinu õlgades ja kaelas? Olen siin sinuga samas paadis.

Mine jaluta 10–15 minutit, venita või tee mõned sügavad painutused. Liikumine aitab kehal pingeid vabastada ja toob värskema tunde ka mõtetesse.

Ma tean, et sa tunned, et selleks ju aega pole. Ole hea, võta see aeg. Enda jaoks.

Mõtle, kas ja kui palju on sinust abi, kui sa oled läbipõlenud. Vastan siinkohal sinu eest – üldse pole kasu ja mitte kellelegi. Ja mis juhtub sinu tööga kui sa enam selle sama läbipõlemise pärast oma kohustustega hakkama ei saa? Mitte midagi. Sinu asemel võetakse uus inimene ja sa oled ajalugu. Nii et võta endale 10 minutit ja käi jalutamas.

5. Küsi abi või räägi kellegagi

Sa ei pea kõike üksi kandma. Helista sõbrale, räägi kolleegile või lihtsalt jaga kellegagi, et sul on praegu raske. Tihti aitab juba see, kui saad oma mõtteid valjusti välja öelda ja üldjuhul on inimesed valmis sind aitama rohkem, kui arvad.

Kui su elus pole ühtegi inimest ja tegelikult ei tahaks kellelegi rääkida ka, siis kirjuta. Kirjuta välja kõik, mis su sees on, justkui räägiksid sellest mõne sõbraga. Ja kaalu teraapiat. Kui mitte selleks, et nõu saada vaid selleks, et kõik endast välja rääkida. Vahest piisab sellestki.

Kuidas neid samme igapäevaelus kasutada?

Nende viie sammu mõju ei sõltu sellest, kui eeskujulikult või ideaalselt sa neid teed. Võti peitub kordamises ja meeldetuletamises. Mida lihtsamaks sa nende sammude kasutamise endale teed, seda tõenäolisem, et kasutad neid ka siis, kui tegelikult ongi raske.

Siin on mõned ideed, kuidas neid samme oma igapäevaellu põimida:

Alusta päeva hingamishetkega. Isegi üks minut sügavat hingamist hommikul enne, kui telefon haarad või töölainesse sukeldud, aitab su mõtteid fookusseerida. Mõtle, mis sinu elus hetkel hästi on ja mille eest oled tänulik. Samuti on kasulik kerge peatumine ja hingamine koosolekute vahepeal.
Hoia märkmikku või paberilehte laual nähtaval. Kui peas hakkab segadus tekkima, kirjuta koheselt kõik mõtted välja – see võtab vähem aega kui pidev muretsemine.
Mina hoian oma märkmiku vahel post-it’eid. Iga post-it saab ühe mõtte/tegevuse ning saan neid organiseerida erinevate teemade, projektide ja tegevuste lõikes. Isegi “mured” kategooria on aegajalt olemas.
Tee väikeste sammude nimekiri nähtavaks. Pane post-it seinale, märkmepaber sülearvuti kõrvale või kasuta telefoni meeldetuletust: „Mis on mu järgmine väike samm?“
Pane omale liikumise meeldetuletus. Pane kalendrisse liikumispausid või sea endale reegel: iga kord, kui tunned pinget õlgades, tõused ja liigutad end 5 minutit.
Mina kasutan selleks majas olevaid treppe – lähen teen ühe kerge trepijooksu üles-alla. Kasuta ka sina võimalusi, mis sul parasjagu käepärast on.
Loo oma tugisüsteem. Mõtle juba ette läbi, kellele helistad või kirjutad, kui tunned end ülekoormatuna. Või sea sisse harjumus õhtul kirjutada paar rida päevikusse – justkui räägiksid sõbraga. Tähtis on juba ette otsustada, mis hetkel tead, et on vaja abi ja mis see abi täpselt on. Nii väldid otsustamise vajadust kõige kriitilisemal hetkel.

Kõige olulisem on see: ära oota kriisi, et neid samme kasutada. Harjuta neid väikestes hetkedes, kui lained pole veel pea kohal kokku löönud – siis on sul tööriistad olemas ka raskemal päeval.

Minu jaoks on see väike hetk pühapäeviti, kus ma võtan aja, et kirjutada välja kõik, mis mu peas on – tegemised, unistused, eesmärgid, mõtted, hirmud, mälestused, ideed… . Kõik, mis pähe tuleb. Kui see harjumuseks saab märkad, et polegi nii palju vaja kirjutada kui alguses.

Uuri kirjutamise kui teraapia kohta rohkem siit

Lõpetuseks

Kui tundub, et kõike on liiga palju, tuleta endale meelde: sa ei pea olema kogu aeg „kõigega hakkama saav“. Väikesed sammud ja hetked enda jaoks võivad aidata rohkem kui sa arvad.

Ole enda vastu hea. Nagu sa oled oma sõpradega. Sa ei pea olema 100% kõigi teiste jaoks, jäta endale ka midagi.

Tühjast tassist pole võimalik valada. Mõtle, millal sa lubasid midagi endale sellepärast, et sa lihtsalt tahtsid või vajasid. Üksi olemise aega? Lugeda head raamatut? Diivanil vedelemist? Lakke vahtimist? Üks päev, kus teed ainult seda, mida sina tahad?

Ja kui sul on lapsed, siis nemad vajavad ka eeskuju. Mitte “kuidas ennast läbi põletada ja ikka edasi minna” eeskuju, vaid “kuidas õppida puhkama, kui seda kõige rohkem vajad” eeskuju. “Kuidas end hoida ja endast lugu pidada” eeskuju..

Sa oled väärt rahu ja tasakaalu – üks samm korraga. Mina usun sinusse!

Kui see postitus tuli sulle hetkel kasuks, siis jaga seda mõne sõbraga, kes võib end samuti ülekoormatuna tunda.

Või kirjuta kommentaaridesse, milline nendest sammudest võiks sinu jaoks täna kõige kasulikum olla või äkki on sul ehk endal mõni hea nõuanne, mida teistega jagada.