5 põhjust, miks eesmärkide suunas liikumine ebaõnnestub (ja kuidas seda ennetada)
Me kõik oleme mingil hetkel tundnud, kuidas motivatsioon kaob ja eesmärgid, mis alguses tundusid nii inspireerivad, vajuvad vaikselt tahaplaanile. Pole vahet, kas tegemist on tervise, karjääri või mõnda isikliku elu puudutava eesmärgiga – mõni aeg pärast hoogsat algust tekib paus. Miks see juhtub ja kuidas seda vältida?
Minul on selleks nõrgaks kohaks liikumine. Ükskõik, kas ma otsustan teha 10 000 sammu päevas või hommikuti venitusharjutusi – ikka vajub ära. Ja kuigi ma ju tean, et istuva töö puhul on eelnev ülioluline, siis ometigi ei vii ma otsustatut täide.
Kutsungi sind koos minuga vaatama 5 levinuimat põhjust, miks eesmärkide suunas liikumine ebaõnnestub.
1. Eesmärk ei ole päriselt sinu oma
Sageli püstitame eesmärke, mis „tunduvad õiged“. Näiteks rohkem trenni teha, kaalust alla võtta, parem töökoht sebida. Aga kui see eesmärk ei tulene sinu enda sisemistest väärtustest, vaid ühiskonna, pere või töö ootustest, on seda pea võimatu hoida.
Kuidas ennetada?
Küsi endalt: „Miks ma seda tegelikult tahan?“ Kui vastus on „sest peaks“ või „sest teised teevad“, pole see sinu eesmärk. Leia seos oma isiklike väärtustega. Näiteks „tahan end oma kehas paremini tunda“ või „tahan tööelus rohkem tähendust“. Siis tuleb ka motivatsioon.
Kui ma nüüd võtan oma “rohkem liikumist” soovi, siis tõsi ta on, minu motivatsiooni aluseks on olnud “sest keegi kuskil ütleb, et ma pean”. Tegelikult tahaksin ma, et iga kiirem liigutus ei ajaks hingeldama ja et ka 10 aasta pärast on mul tervis selline nagu praegu ehk siis korras. Niisiis, ma tahan rohkem liikuda mitte sellepärast, et keegi nii ütleb, vaid sellepärast, et mina nii tahan. Suur vahe.
Siinkohal aitab sind kindlasti ka teadmine, mis sinu jaoks päriselt oluline on. Loe oma väärtuste leidmise kohta seda blogi postitust.
2. Puudub selgus, mida „edu“ tegelikult tähendab
„Tahan olla edukam“, „tahan rohkem raha“, „tahan paremat elu“ – need laused kõlavad toredalt, aga neid ei saa mõõta. Kui ei tea, mida eesmärgi täitumine täpselt tähendab, on ka raske aru saada, kas liigud edasi või tammud paigal.
Kuidas ennetada?
Sõnasta oma eesmärk nii, et sa teaksid kohe, kas see on täitunud või mitte. Näiteks: „Tahan säästa 1000 eurot aasta lõpuks“ või „Tahan käia vähemalt kaks korda nädalas jalutamas.“ Selgus loob suuna.
Just ükspäev arutasime sõbrannaga seda teemat. Ta ütles, et tahaks tööga seoses kindlustunnet. Kui küsisin, mis ta selle all mõtleb, siis selgus, et ta ei tunne, et on piisavalt koolitatud teatud teemadel ja ta tunneb end ebakindlalt. Ehk et tema eesmärk, mis esialgu justkui oli “kindlam töökoht”, muutus “leida omale koolitus ja see läbi teha”. Nii sai järsku selgeks, mida peaks tegema, et tekiks kindlustunne ja otsustama, mis aja jooksul see tehtud saab.
Kui sind huvitab, siis siin on hea (inglise keelne) artikkel eesmärgistamise psühholoogiast: https://positivepsychology.com/goal-setting-theory/
3. Alateadlikud uskumused tõmbavad pidurit
Isegi parim tegevusplaan ei tööta, kui sügaval sinu sees on mõte: „Ma ei ole järjepidev“, „See on liiga raske“ või „Mul pole aega“. Meie alateadvus kaitseb meid ebamugavuse eest ja püüab meid hoida turvalises tsoonis.
Kuidas ennetada?
Pane kirja, mida sa endale oma eesmärgi kohta ütled. Millised mõtted või laused kerkivad esile, kui mõtled: „Ma tahan selle saavutada“? Nende teadvustamine on esimene samm, et neid muuta. Seejärel loo uus toetav lause, nt „Ma liigun rahulikult, aga järjepidevalt oma eesmärgi suunas.“
Meenub, kuidas ma aastaid arvasin, et raha pole minu teema ja ma ei oska / ei saa aru / ei viitsi. Ja siis imestasin, et ma ei saa oma raha asjadega hakkama ja mul kunagi raha ei ole. Pidin ikka korralikult vaeva nägema, et oma mõtlemist muuta. Aga alustasin kõige lihtsamast – jah, ma ei tea hetkel kõike, aga ma olen võimeline ja valmis õppima. Nii sai alguse minu tee rahalise kirjaoskuse suunal.
4. Puudub süsteem, mitte tahe
Inimesed ei ebaõnnestu, sest nad ei taha piisavalt, vaid süsteemi puudumise pärast. Kui eesmärk sõltub ainult tahtejõust, on läbi kukkumine paratamatu – tahtejõud on piiratud ressurss.
Kuidas ennetada?
Loo väikesed, korduvad tegevused ja rutiinid, mis aitavad sul edasi liikuda ilma, et peaksid iga kord uuesti pingutama. Näiteks hommikune 10-minutiline planeerimine, jalutuspaus tööpäeva lõpus või nädalane refleksioon. Süsteemid loovad stabiilsuse. Lisaks proovi siduda uusi harjumusi juba olemasolevate harjumuste külge.
Mind on väga aidanud James Clear’i raamat “Atomic Habits” (mul on inglise keelne). Väga lihtsas keeles selgitab, kuidas (ja miks) luua häid harjumusi ning kuidas likvideerida halbu harjumusi. Soovitav soojalt.
Toon näite. Mul oli probleem vitamiinide võtmisega. Selline lihtne asi, aga no ei jää meelde, et neid peaks võtma. Tänu sellele raamatule tekitasin omale süsteemi: hommikul kui kohvi teen, reastan oma vitamiinipotsikud kohvitassi kõrvale ja hakkan neid järjest võtma. Nii saan kaks head harjumust kohe kaelast ära – vee joomine esimese asjana hommikul ja hommikused vitamiinid. Võetud vitamiini totsik rändab kappi tagasi ja nii on mul hea ülevaade, millised vitamiinid on võetud.
5. Liiga suured sammud ja liiga vähe tähistamist
Me kipume tahtma kõike korraga – uus dieet, trenn, töömuutus, päeviku pidamine. Aga kui muutused on liiga suured, tekib väsimus ja apaatia.
Kuidas ennetada?
Alusta väikseimast võimalikust sammust. Kui see samm tundub liiga lihtne, on see täpselt õige asi, mida teha. Ja tähista igat väikest edusammu – isegi ühte tehtud jalutuskäiku või üht rahulikku õhtut ilma süümepiinadeta. Tähistamine annab ajule signaali, et muutused tasuvad ära.
Kokkuvõtteks
Eesmärkide saavutamine pole tegelikult motivatsiooni küsimus, vaid süsteemide, eneseteadlikkuse ja vaikse järjepidevuse koostöö. Kui sa võtad aega selguse loomiseks, seod eesmärgid oma väärtustega, muudad oma sisekõnet ja lood endale toetava rütmi – siis muutub liikumine loomulikuks, mitte pingutuseks.
Elu on näidanud, et edu ei tule korraga, vaid see tuleb sellest, et iga päev teed natuke paremaid otsuseid. Mõnikord on otsuseks lihtsalt mitte alla anda, vaid järgmisel hommikul uuesti proovida.
Niisiis, võta paber või märkmik ja kirjuta sinna:
- Mis on su eesmärk, mida sa kuidagi saavutada ei suuda?
- Miks sa just seda soovid? Millist tunnet sa otsid selle eesmärgi saavutamisega? Mida see sulle annab?
- Kuidas sa tead, et su eesmärk on täitunud? Kuidas mõõdad edu? Mis peab olema juhtunud, et sa saaksid öelda “Tehtud!”?
- Mis mind seni tagasi on hoidnud? Millised takistavad ja negatiivsed mõtted tekivad? Mis on halvim, mis saab juhtuda, kui eesmärk täitub? Miks need mõtted valed on ja mis on plaan, kui su halvimad mõtted täituvadki?
- Millised väikesed tegevused ja harjumused saaksid sind eesmärgi suunas liikumisel aidata? Millised oleks regulaarsed väikesed tegevused? Millised oleks toetavad väikesed tegevused?
- Mis oleks üks väike samm, mida saaksid teha juba täna? Ja kuidas selle sammu tehtud saamist tähistad?
Sa ei pea kõike korraga tegema. Piisab, kui alustad ühest väikesest, aga teadlikust sammust. Pisike muutus, mida kordad iga päev, võib olla algus täiesti uuele elule.
Liitu Elujoone uudiskirjaga
Kui tunned, et tahaksid rohkem tuge oma teekonnal, siis liitu Elujoone uudiskirjaga.
Jagan seal praktilisi harjutusi, enesearengu töölehti ja mõtteid, mis aitavad sul oma eesmärkide poole liikuda kergemini ja teadlikumalt.
