• Mul ei ole aega
• Ma olen nii väsinud
• Ma lihtsalt ei suuda olla järjepidev 

Mingil määral on see kõik ka tõsi. Aga. Samas on tunne, mida on keeruline sõnastada.

Elu justkui toimib. Töö on olemas, pere on olemas, kohustused saavad tehtud. Siiski, kuskil kõige selle keskel on tekkinud vaikne rahulolematus.

Mitte midagi suurt. Pigem tunne, et midagi on puudu. Ja siis tekib küsimus: “Kuidas oma elu päriselt paremaks muuta?”

Hakkame otsima paremat ajaplaneerimist, rohkem motivatsiooni või uut algust esmaspäeval. Guugeldame sõna “eneseareng”. Aga tegelikult on olemas palju olulisem küsimus.

Millised on minu standardid oma elule?

Elu ei juhtu lihtsalt niisama, vaid kujuneb igapäevaste valikute ja süsteemide kaudu. Elu kvaliteeti ei määra see, mida me aeg-ajalt teeme. Seda määrab see, mida me igapäevaselt lubame, tolereerime ja kordame.

Mis on “standardid”?

Standardid on see, millega sa oma elus lepid (käib inimeste kohta sinu elus kui ka sinu enda kohta).

Mitte su eesmärgid. Mitte su plaanid. Mitte see, mida sa tahaksid teha.

Standardid on see, mida sa:

• lubad oma ellu
• tolereerid iga päev
• teed ka siis, kui keegi ei vaata

Näiteks:

• Kui sa lähed igal õhtul magama liiga hilja, kuigi oled väsinud ja tahaksid tõusta varem või lihtsalt värskemana – see on standard.
• Kui sa ütled “jah”, kuigi tahaksid öelda “ei” – see on standard.
• Kui sa vaatad iga päev 4 tundi telekat, Netflixi või teed mõnda muud sellist tegevust, kui samal ajal unistad oma ettevõtte loomisest – see on standard.
• Kui su päevad mööduvad teiste vajaduste järgi, mitte sinu enda järgi – see on standard.
• Kui sa lased end korduvalt ja korduvalt halvasti kohelda otsides sellele ettekäändeid – see on standard.
• Kui kulutad igas kuus kõik, mis sisse tuleb või isegi rohkem kui teenid – see on standard.

Sinu elu ei peegelda seda, mida sa tead või tahad. See peegeldab seda, mida sa järjepidevalt lubad, teed ja oled. Ja just sellepärast mõjutavad standardid otseselt sinu elukvaliteeti.

Kui sa vaatad oma igapäeva elu praegu… millega sa tegelikult oled harjunud leppima? Mida sinu praegune elu ütleb sinu standardite kohta?

7 märki, et su ootused endale ja oma elule on liiga madalad
(isegi kui tundub, et elul pole viga)

1. Ütled tihti “mul ei ole aega”
   Tegelikult pole küsimus ajas. Küsimus on selles, millele sa oma aja annad ja millele mitte.
2. Paned ennast järjekindlalt viimaseks
   Kõik teised saavad oma vajadused täidetud. Sinu omad aga mitte.
3. Tead, mida peaksid tegema, aga ei tee seda
   Sa ei vaja rohkem infot. Sa vajad kõrgemat standardit sellele, mida sa endalt ootad.
4. Ütled “jah”, kui tahaksid öelda “ei”
   Et vältida ebamugavust. Et keegi ei pahandaks. Aga see tuleb sinu arvelt.
5. Lubad endale asju, mida sa teistele ei lubaks
   Sa ei lubaks oma sõbral end nii kurnata. Sa ei lubaks oma lapsel end nii ignoreerida. Aga iseendal lubad. Või lubad ka teistel?
6. Oled pidevalt kerges rahulolematuses
   Midagi ei ole otseselt valesti, aga päriselt hästi ka ei ole. Ja see tunne on muutunud nii tavaliseks, et sa ei märkagi seda enam.
7. Sa ootad “õiget hetke”, et alustada
   Kui on rohkem aega. Kui on rohkem energiat. Kui elu on rahulikum. Aga su elu ei muutu enne, kui su standardid muutuvad.

On aeg endalt küsida, millise asjaga oma elus oled harjunud leppima, sest see lihtsalt on nii olnud?

Miks me hoiame ootused oma elule madalad? 

On väga konkreetsed põhjused, miks me oma standardid ja nõudmised elule ajapikku madalamale laseme.

Me harjume kõigega

Inimene kohaneb väga kiiresti. Asjad, mis kunagi tundusid “ajutised”, muutuvad märkamatult normaalseks.

Näiteks:

• pidev väsimus
• vähene aeg iseendale
• tunne, et “elan ainult nädalavahetuse nimel”

Alguses märkad. Siis harjud. Ja lõpuks ei pane enam tähelegi.

Me ei taha olla “keerulised”

Just naised on õppinud olema toetavad, arvestavad ja mitte liiga nõudlikud. See kandub ka muidugi meie enda ellu. Me ei sea piire, ei küsi rohkem, ei ütle välja, mida tegelikult tahame.

Mitte sellepärast, et me ei teaks, vaid sellepärast, et me ei taha olla koormaks.

Me kardame muutust (isegi kui tahame paremat)

Kõrgemad standardid tähendavad muutust. Ja muutus tähendab ebamugavaid vestlusi, uusi otsuseid ja mõnikord ka teiste pettumist. Isegi kui su elu ei rahulda sind täielikult, on see tuttav ja tuttav tundub turvaline.

Me arvame, et “praegu ei ole õige aeg”

Teen kõike siis,…

• kui töö on rahulikum
• kui lapsed on suuremad
• kui on rohkem energiat

Aga see hetk ei tule iseenesest. Standardid ei tõuse siis, kui elu muutub. Elu muutub siis, kui standardid tõusevad.

Me pole kunagi teadlikult oma standardeid valinud või mõelnud, mida elult ootame

See on kõige olulisem. Enamik meist ei ole kunagi maha istunud ja endalt küsinud

Millist elu ma tegelikult tahaksin?

Lihtsalt võtame üle pere mustrid, ühiskonna ootused ja varasemad harjumused ning ehitame oma elu nende peale.

Standardeid saab muuta, aga ainult siis, kui sa neid märkad. Ja loodetavasti oled praegu jõudnud hetke, kus sa ei taha enam elada autopiloodil.

Kuidas oma standardeid tõstma hakata?

Kui sa mõtled standardite tõstmisele, siis võib see tunduda suur ja ebamäärane. Nagu peaksid muutma kogu oma elu ja korraga. Tegelikult see pole nii.

Standardid ei muutu suurte otsustega. Need muutuvad väikeste, aga järjepidevate valikutega.

1. Vali üks eluvaldkond

Kõige levinum viga on see, et proovitakse “uus elu” korraga käima panna. See aga ei püsi. Vali üks eluvaldkond, kus sa tunned kõige suuremat ebamugavust.

Sind võib aidata eluvaldkondade audit. Saad selle kohta lugeda siit.

Näiteks:

• uni ja energia
• aeg iseendale
• töökoormus
• suhted
• raha

Küsi endalt: “Kus oma elus lepin vähemaga, kui ma tegelikult tahan?”

2. Sõnasta uus standard valitud eluvaldkonnas

Standard ei ole soov või mõte, et võiksin seda teha. Standard on kindel otsus. Isikuomadus lausa.

Mitte “Ma võiksin rohkem puhata” vaid “Ma olen inimene, kes läheb tööpäevadel magama hiljemalt kell 22:30”. Või “Ma olen inimene, kes võtab igal nädalal vähemalt 2 tundi ainult iseendale”.

Mitte “Ma tahaksin vähem õhtuti telefonis istuda” vaid “Ma olen inimene, kes õhtul koju jõudes paneb telefoni ära”.

Mida konkreetsem, seda parem. 

3. Muuda see nähtavaks

Kui ainult mõtled selle peale, siis see läheb meelest. 

Pane see:

• kirja (päevik, märkmik)
• nähtavale (nt telefoni taust, post-it rahakoti vahel)
• oma töökalendrisse

Kui me jätkame näiteks varasema magama mineku näitega, siis nt tund enne magama minekut paned omale meeldetuletuse.

Tähtis on oma otsust iga päev võimalikult tihti meelde tuletada. 

4. Seo see olemasoleva rutiiniga

Sa ei vaja rohkem aega. Sa vajad paremaid seoseid. Seega, võta tegevus, mida sa iga päev kindlalt teed ja proovi uus tegevus sellega siduda.

Näiteks:

• pärast õhtusööki 10 minutit iseendale
• peale hammaste pesemist 30 min liikumist
• hommikuse kohvi kõrvale 5 min planeerimist

Uus standard peab “haakuma” sinu olemasoleva eluga, mitte võistlema sellega.

5. Hoia endale antud lubadusi, ka kõige väiksemaid

See on see hetk, kus sinu standardid päriselt muutuvad. Mäletad? Sa otsustasid.

Ja pea meeles – parem väike muudatus, millest sa kinni pead kui suur muudatus, mis laguneb nädalaga.

6. Tõsta latti järkjärgult

Liigu edasi alles siis, kui üks asi muutub normaalseks. Mitte enne. See loob enesekindluse, sisemise usalduse ja stabiilsuse.

Elu muutmine pole sprint. Sa muudad oma identiteeti. Seda, kes sa arvad, et sa oled.

Sa ei pea muutma kõike, aga sa ei saa ka oodata, et elu muutub kui jätkad nii nagu alati. Küsimus ei ole selles, kas sa suudad rohkem teha. Küsimus on selles, mida sa enam pole enam nõus tolereerima.

See ongi eneseareng.

Milline elu muutub võimalikuks, kui su eeldused tõusevad?

Standardite tõstmine ei tähenda täiuslikku elu. See ei tähenda, et kõik muutub lihtsaks või et sul tekib järsku rohkem aega. Aga muutub midagi muud.

Su elu hakkab sind toetama

Sa ei ela enam ainult reageerides. Su päevad ei koosne ainult sellest, mida teised vajavad või ootavad. Sul tekib rohkem selgust, rahu ja ruumi iseendale

Sa hakkad ennast rohkem usaldama

Sa ei luba enam endale asju, mis sind kurnavad või viivad sind endast eemale. Ja see loob tugeva muutuse. Sa ei pea ennast enam pidevalt “kokku võtma”.

Sul on rohkem energiat

Mitte sellepärast, et sul on vähem teha vaid sellepärast, et sa ei ela enam pidevas sisemises vastuolus. Sa ei ütle “jah”, kui mõtled “ei”. Sa ei lükka ennast pidevalt edasi.

See vabastab rohkem energiat, kui ükski ajaplaneerimine seda kunagi teha võiks.

Sa hakkad tegema otsuseid teisest kohast

Mitte süütundest, harjumusest või teiste ootustest lähtuvalt vaid kohast, kus sa tead, et see on see, mida oma elus lubad.

Ja võib-olla kõige olulisem…

Sa ei tunne enam, et oled oma elus ära kadunud. Su elu pole enam midagi, mis lihtsalt “juhtub”. See on midagi, mida sa teadlikult valid.

Elu kvaliteet ei muutu üleöö. See muutub hetkel kui otsustad, millega sa enam ei lepi. Ja hakkad oma elu teadlikult kujundama.

The post Kuidas oma elu päriselt paremaks muuta? Alusta standarditest appeared first on Elujoon.

Miks on üldse oluline teada oma elu valdkondi?

„Elu“ tervikuna on liiga abstraktne. Üsna sageli ütleme, et tahaks paremat elu, aga aju ei tea, mida see täpselt tähendab ja mida sellega peale hakata.

Eluvaldkonnad muudavad suure ja uduse mõiste elu konkreetseks ja juhitavaks:

• tervis
• töö ja raha
• suhted
• aeg iseendale
• kodu ja keskkond
• vaimne ja emotsionaalne heaolu

Kui sa ei jaga elu osadeks, üritad sa juhtida midagi, millel pole piire ega struktuuri. See tekitab:

• segadust
• rahulolematuse tunnet
• pidevat „midagi on valesti, aga ma ei tea mis“ kogemust

Lisaks sellele, probleemid ja rahulolematus ei teki „kogu elu ulatuses“. On teatud valdkonnad, mis seda tekitavad ja mõjutavad elu tunnetust üleüldiselt. Igapäevaselt on sageli nii:

• töö on okei
• pere on okei
• aga energia on kadunud
• või iseenda jaoks pole ruumi
• või raha tekitab ärevust

Kui me ei erista eluvaldkondi, siis tekib väga lihtsalt mõte: „Minuga on midagi valesti.“ või „Mis mul viga on?“

Tegelikult on lihtsalt üks või kaks eluvaldkonda pikalt alahooldatud ja tähelepanuta jäänud. Sellel aga võib olla tohutu mõju elule üldiselt. 

Eluvaldkondade mõte ei ole see, et:

• kõik valdkonnad peavad olema võrdselt head
• või kõik peab kogu aeg tasakaalus olema

Vaid:

• kas praegune jaotus toetab sind
• ja kas see, kuhu läheb sinu aeg ja energia, vastab sinu väärtustele selles eluetapis

Näiteks, kui sul on väikesed lapsed, siis on selge, et “oma aeg” ei saa olla sinu praegune prioriteet. Või kui käsil on töökoha vahetus, siis on ebakindlus paratamatult suurem.

Eluvaldkondade auditit ei tasu teha ainult siis, kui midagi on halvasti — regulaarne audit aitab elu teadlikult juhtida ka siis, kui üldiselt on kõik hästi, aga tahaksid veelgi rohkem rõõmu, tasakaalu või kasvu. Samuti aitab see näidata, kuhu su energia praegu tegelikult läheb ja kas see kattub sinu eesmärkide ja sihtidega.

Näiteks tihti avastatakse auditi käigus, et panustatakse 80% ajast töösse, aga räägitakse, et suhted on kõige olulisemad. Tegelik tähelepanu sellele kõige olulisemale on seejuures minimaalne. 

Eluvaldkonnad paljastavad päris elu, mitte ei näita soovitud kuvandit.

Kuidas on eluvaldkonnad või kategooriad seotud enesearenguga?

Ilma eluvaldkondi teadmata muutub töö iseendaga juhuslikuks, puudub struktuur ja siht. Teeme midagi natuke, teadmata, mille jaoks me seda kõike teeme. Kõigest natuke – natuke harjumusi, natuke motivatsiooni, natuke kirjutamist, natuke inspiratsiooni.

Eluvaldkonnad loovad raami, kuhu harjumused, eesmärgid, kasutatavad tööriistad ja töövihikud saavad loogiliselt paigutuda.

Lisaks sellele aitab oma eluvaldkondade teadmine teha olulisi otsuseid. See on eriti oluline meile, naistele, kellel on palju rolle. Kui tead oma eluvaldkondi, saad küsida:

• millist valdkonda see otsus toetab?
• millist valdkonda see kahjustab?
• kas ma olen valmis selle vahetusega?

Ilma selleta võid öelda automaatselt „jah“ asjadele, mis sind ei teeni, väsitad end liigselt ära ja alles hiljem mõistad, miks see nii läks. Proovime seda siinkohal ennetada.

Eluvaldkondade teadmine aitab sul teadvustada, et oled rohkem kui lihtsalt kellegi naine, kellegi ema, kellegi tütar, kellegi õde, kellegi töötaja, kellegi ülemus, kellegi sõbranna, kellegi tugiisik. Lisaks sellele kõigele oled sa ka sina ise – naisena, inimesena. Oma keha ja rõõmude ja soovide ja unistustega. 

Me naistena ei pea koguaeg seadma teisi endast ettepoole. Me ise oleme ka olulised. Loe seda veelkord – kasvõi mitu korda.

Erinevad eluvaldkondade auditi tööriistad

Eluvaldkondade audit ei ole üks kindel vorm või meetod. Aja jooksul on loodud mitmeid erinevaid tööriistu, mis aitavad elu osadeks jagada ja hinnata, kuidas meil tegelikult läheb. Kõik need tööriistad täidavad sarnast eesmärki, kuid rõhuasetus ja sügavus on erinevad.

Allpool toon ülevaate levinumatest lähenemistest.

1. Eluratas ja Level 10 Life

Kõige tuntum eluvaldkondade auditi vorm on nn eluratas (ingl Wheel of Life), mille üks populaarsemaid versioone on Level 10 Life (raamatust The Miracle Morning – ing, est).

Selles lähenemises on elu jagatud tavaliselt 8–10 valdkonnaks (nt tervis, töö, suhted, raha, isiklik areng). Iga valdkond hinnatakse skaalal 1–10 ning tulemus joonistatakse ringikujulisse diagrammi.

Mille poolest see on hea:

• annab kiire ja visuaalse ülevaate
• sobib esmakordseks enesevaatluseks
• aitab märgata tasakaalustamatust

Piirangud:

• jääb sageli pinnapealseks
• keskendub rohkem hinnangule kui mõistmisele
• ei küsi sügavamaid küsimusi tunnete, väärtuste või energia kohta

See tööriist sobib hästi alguspunktiks, kuid paljude jaoks tekib soov minna edasi sügavamale.

2. Tabelipõhine eluvaldkondade audit

Teine levinud lähenemine on tabelipõhine audit, kus eluvaldkonnad on kirjas ridadena ning nende kõrvale (või alla) lisatakse hinnangud, märkmed või vastused küsimustele.

Mille poolest see on hea:

• loogiline ja struktureeritud
• sobib inimestele, kes armastavad kirjutada ja analüüsida
• võimaldab süvenemist

Piirangud:

• visuaalselt kuivem
• võib tunduda „liiga mõistuspärane“
• ei pruugi toetada tunnetuslikku kontakti iseendaga

3. Tunnetepõhine ja väärtuspõhine audit

Mõned auditid ei alusta üldse numbritest, vaid tunnetest ja väärtustest. Küsimused on stiilis:

• kuidas ma end selles eluvaldkonnas tunnen?
• kas see annab või võtab energiat?
• kas see on kooskõlas minu sügavamate väärtustega?

Mille poolest see on hea:

• väga sobiv eluetappide muutustes
• aitab märgata alateadlikku rahulolematust
• toetab sisemist selgust

Piirangud:

• raskem „kaardistada“ ja jälgida
• võib vajada rohkem aega ja mõtlemist

4. Aja- ja energiakasutuse audit

Selles lähenemises vaadatakse eluvaldkondi läbi aja ja energia kasutuse:

• kuhu mu aeg tegelikult läheb?
• kas see vastab sellele, mida pean oluliseks?

Mille poolest see on hea:

• väga aus ja praktiline
• paljastab vastuolud soovide ja tegelikkuse vahel

Piirangud:

• võib olla ebamugav
• nõuab järjepidevust

Kõik need tööriistad on kasulikud. Küsimus ei ole selles, milline neist on „õige“, vaid milline toetab sind selles eluetapis ja selle eesmärgiga, mis sul parasjagu on.

Kuidas mina eluvaldkondade auditit teen

Minu jaoks on olnud suurim väljakutse mitte elu hindamine, vaid enda tegeliku elu aus nägemine ilma hinnangu ja süütundeta. Sellepärast lähenen ma sellele ka natuke teisiti ja olen loonud segu levinuimatest tööriistadest.

1. Ringide asemel kasutan tulpasid

Minu audit ei kasuta ringi, vaid:

• 8 (või 10) tulpa
• iga tulp on jaotatud 10 väiksemaks osaks

Minu aju on loodud selliselt, et tulbad on minu jaoks visuaalselt lihtsam jälgida. Lisaks sellele tekib mul ringiga see tunne, et kõik eluvaldkonnad peaks justkui võrdsed olema, muidu jääb ring ju lopergune. See siin on oma olemuselt juba täiesti vale lähenemine – eluvaldkonnad ei saa kunagi olla võrdsed.

2. Määran ise oma eluvaldkonnad

Minu arust ei saa eelda, et kõigi elu koosneb samadest valdkondadest ja sihtidest.

Eluvaldkonnad võib määrata:

• tegevuste järgi (nt töö, tervis, pere, raha, aeg iseendale)
• või emotsioonide järgi (nt rahu, rõõm, vabadus, turvatunne, enesekindlus)
• Või teha hoopis segu nendest kõigist

Näiteks on minu eluvaldkonnad (hetkel) sellised:

• Raha (töö, karjäär ja rahaga seotud eesmärgid)
• Eneseteostus (minu ettevõte ehk hobi, mis loodetavasti toob ka midagi sisse)
• Tervis (minu enesetunne ja füüsiline väljanägemine)
• Kodu (ja muu mind pidevalt ümbritsev keskkond)
• Mõtteviis (näiteks positiivsem mõtlemine, oma vajaduste olulisele kohale seadmine jms)
• Elustiil (siia läheb kõik elustiiliga seotud asjad, hobid, reisid, riided, unistuste auto jms)
  

3. Visuaalne kaardistamine enne analüüsi

Protsess:

• Joonista või prindi omale tulbad (maksimaalselt 10)
• Anna tulpadele eluvaldkondade nimed
• Mõtle, mis tasemel su valdkonnad hetkel on ja värvi või viiruta tulbad – nii värviliselt või minimalistlikult kui ise tahad (võid mõelda protsentides või anda hinnanguline väärtus 1-10, kuidas endal kõige parem on)
• Ära mõtle ja analüüsi liigselt
• Kuula sisetundet

Kui oled selle kõik ära teinud, siis tuleb analüüsimise ja mõtlemise osa.

4. Analüüsivad küsimused, mida endalt küsin

Audit ei lõpe hinnanguga. Oluline osa on refleksioon:

• Kus on minu prioriteedid praegu tegelikult?
• Kas see vastab sellele, mida ma oluliseks pean?
• Kuidas ma end selles valdkonnas tunnen?
• Mis toimib?
• Mis ei toimi?
• Kas see valdkond annab energiat või võtab?
• Kas see on kooskõlas minu väärtustega?
• Mida soovin muuta?

Need küsimused ei ole mul selleks, et end kritiseerida ja endale etteheiteid teha, vaid selleks, et teha nähtavaks see, mida me igapäevaelus sageli ei märka ja sellest lähtuvalt õigeid otsuseid teha.

5. Milline on tegevusplaan?

See on tegelikult kõige raskem osa. Aeg otsustada, kas ma võtan julguse oma elus midagi muuta või ma jätkan nii nagu praegu on. Ka samamoodi jätkamine on ok, kui ma teen selle otsuse teadlikult. Võib-olla elu lihtsalt dikteerib nii. Aga võib-olla ma lihtsalt ei julge oma elu muuta? Mõttekoht.

6. Regulaarne elu osa

Minu jaoks ei ole eluvaldkondade audit ühekordne harjutus, vaid miski, mida ma teen kord aastas. Võiks teha kord kvartalis, aga praegu on see välja kujunenud aastalõpu harjutuseks. Nii saan ma ülevaate, kas kuulan ennast piisavalt ja samas aitab see ka teha teadlikke otsuseid.

Viimased nõuanded

1. Vali sobiv aeg ja koht.
   Leia rahulik hetk, kui sind ei segata. Võta vähemalt 30–60 minutit ja märkmik või prinditud tööleht. Tee sellest meeldiv rituaal: küünal, muusika, tass teed.
2. Mõtle läbi peamised eluvaldkonnad.
   Näiteks: tervis ja heaolu, töö ja karjäär, rahandus, suhted, isiklik areng, vaba aeg ja hobid, kodu ja keskkond, vaimne või emotsionaalne seisund. Esialgu võid kasutada ette antud variante, aga ära lase end sellest piirata – sinu eluvaldkonnad on täpselt sellised nagu sa ise otsustad, et need on.
3. Tee auditist regulaarne harjumus.
   Soovitan teha põhjalik audit vähemalt kord aastas ja lühem enese-„check-in“ kord kvartalis. Nii ei kao su tähelepanu ära, vaid püsid iseenda elu kaptenina roolis. Kui oled eriti tubli, siis võid teha ka põhjaliku auditi kord kvartalis ja lühema “check-in”i kord kuus.
4. Lisa see juba täna oma kalendrisse (ja pane ka meeldetuletus). Mis on kalendris, saab tehtud.
5. Tee analüüs kirjalikult. Nii saad edaspidi võrrelda, kas oled liikunud omale sobivas suunas või oled jäänud kinni mugavustsooni (sitt küll, aga vähemalt on soe ja minu).
6. Kaasa sõbranna. Nii saate arutada, mida olete avastanud – nii saad tuge ja inspiratsiooni.

Lõpetuseks

Eluvaldkondade audit ei ole test ega hinnang sinu elule. See on hetk, kus astud sammu tagasi ja vaatad, kuhu sinu aeg, energia ja tähelepanu tegelikult liiguvad ja kas sa ikka tahad sinna suunas sammuda.

Meil on täna palju tööriistu, mis aitavad elu kaardistada — alates ringidest ja tabelitest kuni tunnetepõhiste ja ajakasutuse audititeni. Oluline pole vorm vaid see, kas tööriist aitab sul end paremini mõista ja teha teadlike valikuid.

Kui audit aitab sul kas või ühes valdkonnas teha väikese, teadlikuma muutuse, on see juba täitnud oma eesmärgi.

The post Eluvaldkondade audit appeared first on Elujoon.

Ja tegelikult ei pea aasta lõpp olema kokkuvõtete maraton ega surve uute eesmärkide püstitamiseks. Saab ka lihtsamalt. Siinkohal tahangi sinuga jagada 3 küsimust, millega mina oma vana aasta ära saadan, kui rohkemaks aega ega energiat ei jagu.

Need kolm küsimust on aidanud mul:

• teadlikult tõmmata aasta kokku,
• lasta minna sellel, mis mind enam ei teeni või mu ellu enam ei sobi
• ja alustada uut aastat sihitult.

Loodan, et need 3 küsimust aitavad ka sind. Lihtsalt selleks, et sättida sihikut ja suunda. Võta nende küsimuste jaoks aega ja kui vähegi võimalik, kirjuta vastused üles. 

3 küsimust uue aasta algusesse

1. Mida ma uuel aastal kindlasti enam ei tee?

Minu arust on see küsimus kõige olulisem üldse, sest väsimus, rahulolematus ja „iseenda kaotamine“ tulevad tihti sellest, mida me lubame jätkuda, kuigi see enam ei toimi. Meie elud koosnevad sellest, mida me oma ellu aktsepteerime ja mida mitte. Millised on meie standardid ja minimaalsed ootused.

Jah, me ei saa kõike valida, aga me saame valida rohkem kui arvame. See ongi see koht, kus korra peatuda ja mõelda, mida me oma ellu lubame.

Hakkasin sellele küsimusele mõtlema aastaid tagasi, kui ühes artiklis suunati lugejat vaatama enda ümber (oma kodu kontekstis) ja mõtlema, millised on lugeja standardid. Kas hoiad oma kodus katkisi asju mõttega need kunagi parandada (aga selleni ei jõua)? Kas ootad 10 aastat, et sinu kaaslane parandaks ära kapi ukse või teed ise asja korda / kutsud mõne teise mehe omale appi / likvideerid katkise kapi? Antud autori arvamus oli, et kõik meie ümber näitab meie standardeid ja seda, mida me ise oma ellu aktsepteerime. Millist kohtlemist / suhtumist me aktsepteerime.

Ja tead mis, tal oli õigus. Ja see ei käi mitte ainult meie keskkonna kohta, vaid elu kohta üleldiselt. Ehk siis – mida sina uuest aastast oma ellu enam ei luba?

Küsi endalt:

• Millised käitumised, harjumused või kohustused võtsid minult sel aastal rohkem, kui tagasi andsid?
• Mis olukorrad või mustrid kordusid ja jätsid mind tühjaks?
• Mida negatiivset kogesin ja mis osa sellest oli minu kontrolli all?
• Kus ma ütlesin „jah“, kuigi tahtsin öelda „ei“?

See siin pole kellegi süüdistamine, vaid vastutuse võtmine kohtades, kus seda saab võtta. See on hetk, kus ütled endale “Aitab!” ja võtad tagasi kontrolli oma elu üle.

Minu vastus:

Aasta 2025 lõpus olen mina otsustanud lõpetada järgmise:

Oma aja ja energia andmine dramaatilistele ja negatiivsetele inimestele. Ilma detailidesse minemata ütlen, et ei saa neid inimesi oma elust välja visata, küll aga saan ma limiteerida nendega suhtlemist.

Hoian eemale suurtest üritustest, kus alkohol on ürituse fookus. Mitte et ma oleks lõppeval aastal sellistel üritustel palju käinud, aga paaril korral sattusin ja sain paraja šoki. Sellised üritused pole tegelikult kunagi minu rida olnud, aga aegajalt ikka käin, kuna sõpruskonna surve on tugev. See on aga tugevalt seotud eelmise punktiga – draamad ja negatiivsus. Otsustasin, et see pole mulle ja ei plaani enam sotsiaalsele survele alla anda.

Ei võta oma tööd nii tõsiselt. Olen oma olemuselt 100% inimene. Ehk et kui ma midagi teen, siis südamega. Annan oma tööl endast kõik, aga tead mis juhtub, kui tööl endast kõik annad? Koju ei jää enam midagi. Pean õppima modereerima oma energiakasutust, et endale jääks ka midagi. Päeva lõpus, kui olen end läbi põletanud, siis töökoht leiab uue inimese ja mis mulle jääb? Midagi. Ehk et siinkohal tuleb asja ikkagi mõistusega võtta.

Lisalugemist: 5 levinuimat põhjust, miks eesmärkide suunas liikumine ebaõnnestub

2. Mida ma uuel aastal kindlasti alustan?

Alustasin sellele küsimusele mõtlemist mõned aastad tagasi, kui lapsed olid ootamatult suureks saanud. Ühel hetkel avastasin, et ma ei tee mitte midagi enda jaoks, kõik on teistele. See ei tundunud õige – tegemist on ikkagi minu eluga!

Siinkohal me ei räägi suurtest eesmärkidest ega ambitsioonidest (võime neile mõelda, aga see pole eesmärk omaette). Pigem nendest asjadest, mis on ammu meie sees olnud, aga on pidevalt edasi lükatud. Sageli mitte sellepärast, et need pole olulised – vaid sellepärast, et kõik muu tundus olulisem.

Küsi endalt:

• Millele olen ma korduvalt mõelnud: „ükskord võiks…“?
• Mis tegevus või muutus tekitab minus kerget elevust, isegi kui samal ajal ka hirmu?
• Kui ma teeksin uuel aastal ainult ühe asja enda jaoks, siis mis see oleks?
• Mis on see väike samm/tegevus/asi, mida saaksin teha nii, et see ei ehmata mind ära?

Oluline!
Vastus sellele küsimusele peab tulema sinu seest ja olema päriselt sulle. See peab olema päris!

Minu vastus:

Mul on salasoov, mida ma endas kannan juba lapsepõlvest. Ja kui ma lõpuni aus olen, siis mul on hirmus seda siia kirjutada. Aga…olen aastakümneid soovinud õppida klaverit ja aasta 2026 saab olema see aasta, kus ma viin oma soovi täide.
Kõigepealt pean ma muidugi koguma raha (digitaalse) klaveri jaoks, aga hiljemalt suveks plaanin ma raha kokku saada ja selle unistuse teoks teha.
See on midagi päriselt mulle.

Kui tunned, et negatiivne mõtlemine võtab võimust, siis soovitan sul lugeda seda mõtteviisi postitust.

3. Mida ma uuel aastal kindlasti jätkan?

Me kipume aasta lõpus keskenduma sellele, mis jäi tegemata. Tegelikult on kindlasti olemas asju, mis oli hästi. Tegevused, mis olid toetavad, andsid energiat ja jõudu, mida absoluutselt armastasid.

Küsi endalt:

• Mis sel aastal töötas paremini, kui ma ehk endale tunnistan?
• Millised harjumused, valikud või rutiinid tegid mu elu kergemaks?
• Mis aitas mul keerulistes hetkedes tasakaalu hoida?
• Mida ma kindlasti ei taha kaotada, kui kalender vahetub?

Minu vastus:

Alustasin aasta alguses kirjutamist. Vanasti öeldi selle kohta “päevikut pidama”. Minu arust see väljend ei kata seda tegevust korrektselt, aga no las ta jääb.
Aasta alguses mõtlesin teha kirjutamise eksperimenti – sest kõik räägivad selle kasulikkusest. Terve selle aasta olen ma alustanud oma päeva kirjutamisega. Oma mõtted, tunded, plaanid ja kõik, mis sinna vahele jääb. Vahest olen kirjutanud ka õhtuti. Täiesti uskumatu – see on aidanud mul leevendada stressi, tuua mõtetes selgust ja luua uusi vaatenurki. Võin käsi südamel öelda, et kirjutamine on aidanud mul olla positiivsem inimene.
Niisiis, järgmisel aastal jätkan kindlasti kirjutamisega.

Lisaks eelnevale on mul välja kujunenud hommikune rutiin tõusta kell 5 hommikul (tööle lähen 9-ks). Oma hommikurutiinist võin kirjutada mõnel teisel korral kui huvi on, aga ilma selle hommikuse harjumuseta ma enam elada ei oska. Minu hommikud on ülioluline stressi maandamisel ja oma eesmärkide suunas liikumisel ning seda jätkan ka kindlasti.

Kirjutamisest kui teraapiast saad rohkem lugeda siit postitusest: https://elujoon.ee/kirjutamine-kui-teraapia/

Kokkuvõtteks

Need 3 küsimust on aidanud mul juba mitu aastat uueks aastaks valmistuda ja tavaliselt mõtlen nendele vana-aasta õhtul. Igale küsimusele võib olla mitu vastust või siis ainult üks. 

Võid neid laiendada või jääda jäigalt konkreetse algküsimuse juurde. Võid minna üle sügavama eneseanalüüsi juurde või jätta nii nagu on. Võid seada vastustest lähtuvalt eesmärke või panna selle sama paberi kuskile nähtavasse kohta, et sihid meelest ei läheks.

Tee nii nagu sisetunne ütleb.

Ja kui tunned, et mõte läheb rändama ja meenuvad asjad, mida meenutada ei taha, siis kirjuta need eraldi paberile. Saad selle endast välja. Pärast võid tule otsa panna sellele paberile, kui soovid (mina nii esimesel aastal tegingi 🙂 – fantastiline vana aasta ära saatmise rituaal).

Liitu Elujoone uudiskirjaga

Kui tunned, et tahaksid rohkem tuge oma teekonnal, siis liitu Elujoone uudiskirjaga.
Jagan seal praktilisi harjutusi, enesearengu töölehti ja mõtteid, mis aitavad sul oma eesmärkide poole liikuda kergemini ja teadlikumalt.

The post 3 küsimust uue aasta algusesse appeared first on Elujoon.

Minul on selleks nõrgaks kohaks liikumine. Ükskõik, kas ma otsustan teha 10 000 sammu päevas või hommikuti venitusharjutusi – ikka vajub ära. Ja kuigi ma ju tean, et istuva töö puhul on eelnev ülioluline, siis ometigi ei vii ma otsustatut täide.

Kutsungi sind koos minuga vaatama 5 levinuimat põhjust, miks eesmärkide suunas liikumine ebaõnnestub.

1. Eesmärk ei ole päriselt sinu oma

Sageli püstitame eesmärke, mis „tunduvad õiged“. Näiteks rohkem trenni teha, kaalust alla võtta, parem töökoht sebida. Aga kui see eesmärk ei tulene sinu enda sisemistest väärtustest, vaid ühiskonna, pere või töö ootustest, on seda pea võimatu hoida.

Kuidas ennetada?

Küsi endalt: „Miks ma seda tegelikult tahan?“ Kui vastus on „sest peaks“ või „sest teised teevad“, pole see sinu eesmärk. Leia seos oma isiklike väärtustega. Näiteks „tahan end oma kehas paremini tunda“ või „tahan tööelus rohkem tähendust“. Siis tuleb ka motivatsioon.

Kui ma nüüd võtan oma “rohkem liikumist” soovi, siis tõsi ta on, minu motivatsiooni aluseks on olnud “sest keegi kuskil ütleb, et ma pean”. Tegelikult tahaksin ma, et iga kiirem liigutus ei ajaks hingeldama ja et ka 10 aasta pärast on mul tervis selline nagu praegu ehk siis korras. Niisiis, ma tahan rohkem liikuda mitte sellepärast, et keegi nii ütleb, vaid sellepärast, et mina nii tahan. Suur vahe.

Siinkohal aitab sind kindlasti ka teadmine, mis sinu jaoks päriselt oluline on. Loe oma väärtuste leidmise kohta seda blogi postitust.

2. Puudub selgus, mida „edu“ tegelikult tähendab

„Tahan olla edukam“, „tahan rohkem raha“, „tahan paremat elu“ – need laused kõlavad toredalt, aga neid ei saa mõõta. Kui ei tea, mida eesmärgi täitumine täpselt tähendab, on ka raske aru saada, kas liigud edasi või tammud paigal.

Kuidas ennetada?

Sõnasta oma eesmärk nii, et sa teaksid kohe, kas see on täitunud või mitte. Näiteks: „Tahan säästa 1000 eurot aasta lõpuks“ või „Tahan käia vähemalt kaks korda nädalas jalutamas.“ Selgus loob suuna.

Just ükspäev arutasime sõbrannaga seda teemat. Ta ütles, et tahaks tööga seoses kindlustunnet. Kui küsisin, mis ta selle all mõtleb, siis selgus, et ta ei tunne, et on piisavalt koolitatud teatud teemadel ja ta tunneb end ebakindlalt. Ehk et tema eesmärk, mis esialgu justkui oli “kindlam töökoht”, muutus “leida omale koolitus ja see läbi teha”. Nii sai järsku selgeks, mida peaks tegema, et tekiks kindlustunne ja otsustama, mis aja jooksul see tehtud saab.

Kui sind huvitab, siis siin on hea (inglise keelne) artikkel eesmärgistamise psühholoogiast: https://positivepsychology.com/goal-setting-theory/

3. Alateadlikud uskumused tõmbavad pidurit

Isegi parim tegevusplaan ei tööta, kui sügaval sinu sees on mõte: „Ma ei ole järjepidev“, „See on liiga raske“ või „Mul pole aega“. Meie alateadvus kaitseb meid ebamugavuse eest ja püüab meid hoida turvalises tsoonis.

Kuidas ennetada?

Pane kirja, mida sa endale oma eesmärgi kohta ütled. Millised mõtted või laused kerkivad esile, kui mõtled: „Ma tahan selle saavutada“? Nende teadvustamine on esimene samm, et neid muuta. Seejärel loo uus toetav lause, nt „Ma liigun rahulikult, aga järjepidevalt oma eesmärgi suunas.“

Meenub, kuidas ma aastaid arvasin, et raha pole minu teema ja ma ei oska / ei saa aru / ei viitsi. Ja siis imestasin, et ma ei saa oma raha asjadega hakkama ja mul kunagi raha ei ole. Pidin ikka korralikult vaeva nägema, et oma mõtlemist muuta. Aga alustasin kõige lihtsamast – jah, ma ei tea hetkel kõike, aga ma olen võimeline ja valmis õppima. Nii sai alguse minu tee rahalise kirjaoskuse suunal.

4. Puudub süsteem, mitte tahe

Inimesed ei ebaõnnestu, sest nad ei taha piisavalt, vaid süsteemi puudumise pärast. Kui eesmärk sõltub ainult tahtejõust, on läbi kukkumine paratamatu – tahtejõud on piiratud ressurss.

Kuidas ennetada?

Loo väikesed, korduvad tegevused ja rutiinid, mis aitavad sul edasi liikuda ilma, et peaksid iga kord uuesti pingutama. Näiteks hommikune 10-minutiline planeerimine, jalutuspaus tööpäeva lõpus või nädalane refleksioon. Süsteemid loovad stabiilsuse. Lisaks proovi siduda uusi harjumusi juba olemasolevate harjumuste külge.

Mind on väga aidanud James Clear’i raamat “Atomic Habits” (mul on inglise keelne). Väga lihtsas keeles selgitab, kuidas (ja miks) luua häid harjumusi ning kuidas likvideerida halbu harjumusi. Soovitav soojalt.

Toon näite. Mul oli probleem vitamiinide võtmisega. Selline lihtne asi, aga no ei jää meelde, et neid peaks võtma. Tänu sellele raamatule tekitasin omale süsteemi: hommikul kui kohvi teen, reastan oma vitamiinipotsikud kohvitassi kõrvale ja hakkan neid järjest võtma. Nii saan kaks head harjumust kohe kaelast ära – vee joomine esimese asjana hommikul ja hommikused vitamiinid. Võetud vitamiini totsik rändab kappi tagasi ja nii on mul hea ülevaade, millised vitamiinid on võetud.

5. Liiga suured sammud ja liiga vähe tähistamist

Me kipume tahtma kõike korraga – uus dieet, trenn, töömuutus, päeviku pidamine. Aga kui muutused on liiga suured, tekib väsimus ja apaatia.

Kuidas ennetada?

Alusta väikseimast võimalikust sammust. Kui see samm tundub liiga lihtne, on see täpselt õige asi, mida teha. Ja tähista igat väikest edusammu – isegi ühte tehtud jalutuskäiku või üht rahulikku õhtut ilma süümepiinadeta. Tähistamine annab ajule signaali, et muutused tasuvad ära.

Kokkuvõtteks

Eesmärkide saavutamine pole tegelikult motivatsiooni küsimus, vaid süsteemide, eneseteadlikkuse ja vaikse järjepidevuse koostöö. Kui sa võtad aega selguse loomiseks, seod eesmärgid oma väärtustega, muudad oma sisekõnet ja lood endale toetava rütmi – siis muutub liikumine loomulikuks, mitte pingutuseks.

Elu on näidanud, et edu ei tule korraga, vaid see tuleb sellest, et iga päev teed natuke paremaid otsuseid. Mõnikord on otsuseks lihtsalt mitte alla anda, vaid järgmisel hommikul uuesti proovida.

Niisiis, võta paber või märkmik ja kirjuta sinna:

• Mis on su eesmärk, mida sa kuidagi saavutada ei suuda?
• Miks sa just seda soovid? Millist tunnet sa otsid selle eesmärgi saavutamisega? Mida see sulle annab?
• Kuidas sa tead, et su eesmärk on täitunud? Kuidas mõõdad edu? Mis peab olema juhtunud, et sa saaksid öelda “Tehtud!”?
• Mis mind seni tagasi on hoidnud? Millised takistavad ja negatiivsed mõtted tekivad? Mis on halvim, mis saab juhtuda, kui eesmärk täitub? Miks need mõtted valed on ja mis on plaan, kui su halvimad mõtted täituvadki?
• Millised väikesed tegevused ja harjumused saaksid sind eesmärgi suunas liikumisel aidata? Millised oleks regulaarsed väikesed tegevused? Millised oleks toetavad väikesed tegevused?
• Mis oleks üks väike samm, mida saaksid teha juba täna? Ja kuidas selle sammu tehtud saamist tähistad?

Sa ei pea kõike korraga tegema. Piisab, kui alustad ühest väikesest, aga teadlikust sammust. Pisike muutus, mida kordad iga päev, võib olla algus täiesti uuele elule.

Liitu Elujoone uudiskirjaga

Kui tunned, et tahaksid rohkem tuge oma teekonnal, siis liitu Elujoone uudiskirjaga.
Jagan seal praktilisi harjutusi, enesearengu töölehti ja mõtteid, mis aitavad sul oma eesmärkide poole liikuda kergemini ja teadlikumalt.

The post 5 põhjust, miks eesmärkide suunas liikumine ebaõnnestub (ja kuidas seda ennetada) appeared first on Elujoon.

Kas oled tundnud, et seisad valiku ees ega suuda otsustada? Või teed valikuid, mis hiljem tunduvad valed ja jätavad paha tunde? Siin tulebki mängu selgus väärtustes – sageli pole põhjus mitte selles, et meil puuduks arukus või tugevus, vaid selles, et me pole enda jaoks selgeks mõelnud, mis on meie jaoks tegelikult oluline.

Just siin tulevad mängu väärtused. Selgus oma väärtustes võib olla elumuutev, sest see aitab sul langetada otsuseid, mis on kooskõlas sinu tõelise olemusega ja loob rahulolu, isegi keerulistes olukordades.

Mis on väärtused?

Wikipedia väitel on väärtused ühiskonnas väljakujunenud arvamused hea ja halva kriteeriumitest, mis omandatakse sotsialiseerumise käigus. Nende hinnangute alusel juhinduvad inimesed igapäevaelus valikute tegemisel ning otsuste langetamisel. Erinevalt sotsiaalsetest normidest, mis reguleerivad käitumist teatud kindlates olukordades, on väärtused kindlate olukordade ülesed.

Kuidas väärtused mõjutavad meie otsuseid?

Meie väärtused või väärtushinnangud on justkui sisemine kompass, mis suunab meid igas olukorras. Kui tead, mis on sulle kõige tähtsam, on lihtsam öelda jah sellele, mis sind lähemale viib ja ei sellele, mis sind eemale viib.

Näiteks:

• Kui sinu väärtuseks on pere, siis võib tööpakkumine suurema palgaga, aga pikemate tööpäevadega tunduda ahvatlev, kuid lõpuks tunned, et see lõhub sinu perega viidetud aega.
• Kui väärtustad tervist ja tasakaalu, on lihtsam loobuda projektist, mis lubab edu, aga nõuab läbipõlemist.
• Kui pead oluliseks ausust, siis isegi väikeste “valgete valede” rääkimine tööl võib tekitada sisemist konflikti.

Elulised konfliktid, mis tekivad väärtustega vastuollu minnes

Siin on mõned näited, kuidas väärtuste eiramine võib põhjustada rahulolematust või konflikte:

1. Töö vs. pere

Sa oled alati soovinud karjääri teha, kuid viimastel aastatel oled hakanud tundma, et igatsed rohkem aega lastega kodus olla. Kui oled seni tegutsenud justkui automaatselt eelistades tööd, siis võib tekkida sisemiselt tühi tunne ja tunne, et midagi on valesti. Kui endalt küsida: “Kumb on minu jaoks praegu olulisem: pere või töö?”, võib otsus palju selgemaks saada.

2. Sõbrad ja piiride seadmine

Sõber palub sinult juba mitmendat korda abi nädalavahetusel, kuigi oled plaaninud puhata. Kui väärtustad rahu ja enese eest hoolitsemist, aga ütled ikkagi “jah”, sest ei taha teist kurvastada, võib see tekitada sisemist ärritust ja ka distantseerumist suhtest. Samas sõber ju ei suuda su mõtteid lugeda.

3. Raha ja ausus

Oled ettevõtte juht ja keegi pakub sulle head tehingut, mis on küll juriidiliselt korrektne, aga tundub sinu jaoks ebaeetiline. Kui sinu väärtus on ausus, siis rahaga motiveeritud otsus võib hiljem endaga vastuollu minna.

Kuidas leida selgus oma väärtustes?

Kui tunned, et ei tea täpselt, mis su väärtused on, siis siin on mõned sammud, millega alustada:

1. Vaata tagasi oma elu olulistele hetkedele ja keerulistele olukordadele

• Millal viimati tundsid end tõeliselt uhke ja õnnelikuna? Mis toimus? Mis sind selles olukorras kõige enam rõõmustas?
• Millal tundsid end reedetuna, vihasena, väga ebamugavalt või et miski oli sinu jaoks täiesti vastuvõetamatu? Mis juhtus? Millise väärtusega sinu arvates vastuolu tekkis?

Need hetked viitavad sageli sügavatele sisemistele väärtustele, mida kas austati või mille vastu mindi.

2. Märka oma tundeid

Kui ütled millelegi jah või ei, siis kuidas end tunned? Kui pärast mõnda otsust või vestlust tunned kergendust ja rahu, siis on see märk, et see oli kooskõlas sinu väärtustega. Kui tunned süüd, ärevust või pettumust, siis võib-olla läksid sa vastuollu iseendaga.

• Milliste otsuste üle oled hiljem kõige õnnelikum olnud? Miks?
• Millised otsused on sulle hiljem kibedust tekitanud? Mis sind häiris?

3. Kirjuta üles, mis on sulle elus tähtis

Võid proovida näiteks selliseid lauseid lõpetada:

• Minu jaoks on kõige olulisem …
• Ma ei taha kunagi ohverdada …
• Kui ma peaksin valima ainult 3 asja, mida oma elus hoida, oleksid need …

4. Vaata eeskujusid

• Keda sa imetled? Mis omadused või elustiil sulle nende inimeste juures meeldivad?
• Mida see ütleb sinu väärtuste kohta?

5. Vali 3–5 kõige olulisemat väärtust

Pane kirja kuni 10 väärtust, mis tunduvad sulle olulised (näiteks: ausus, vabadus, pere, tervis, areng, loovus, rõõm, julgus, rahu, sõprus). Pärast mõtisklemist kirjuta välja 3–5 sõna, mis kõige enam kõnetavad.

Pane tähele! Sa ei pea kunagi teistele põhjendama oma väärtusi – need on sinu omad ja ei vaja selgitusi.

Kuidas oma väärtusi igapäevaelus kasutada ja neist lugupidada?

• Enne suurte otsuste tegemist küsi endalt: Kas see otsus toetab minu väärtusi?
• Kui tunned, et oled segaduses, tuleta endale meelde, millised on sinu väärtused.
• Õpi ütlema “ei” asjadele, mis on sinu väärtustega vastuolus.
• Jälgi iga päev, kas su tegevused ja valikud viivad sind väärtuste suunas.

Lõpetuseks

Väärtused on nagu maamärk, mis aitavad sul oma teed leida isegi siis, kui ümberringi on müra või surve. Kui tead, mis on sulle päriselt oluline, kaovad paljud kahtlused ja süütunded — isegi siis, kui teised ei mõista sinu valikuid.

Võta juba täna 15 minutit ja mõtle läbi, mis on sinu jaoks päriselt oluline. Ära lase teistel inimestel või kiirel elul sinu eest otsustada. Mida selgemalt tead, mis on sinu põhiväärtused, seda kindlamalt saad elada elu, mis on sinu nägu ja sinu jaoks oluline.

The post Selgus väärtustes: elu ja otsuste muutja appeared first on Elujoon.

Mis on motivatsioon?

Motivatsioon on sisemine või väline jõud, mis paneb meid midagi tegema. See võib tulla inspiratsioonist, unistusest, eesmärgist või isegi välistest teguritest nagu tunnustus või tasu. Motivatsiooni on kahte tüüpi:

• Sisemine motivatsioon – kui teed midagi, sest see pakub sulle rõõmu ja rahulolu (nt kudumine stressi maandamiseks).
• Väline motivatsioon – kui teed midagi, sest saad selle eest tasu või tunnustust (nt töö tegemine palga eest).

Motivatsioon võib olla tugev, kuid selle suurim puudus on ebapüsivus. See tuleb ja läheb ning on otseses sõltuvuses mitmetest teguritest nagu näiteks sinu energiatase. Kui motivatsioon on kõrge, tundub kõik lihtne, aga kui see kaob, jäävad paljud asjad pooleli.

Mis on distsipliin?

Distsipliin tähendab võimet teha vajalikku ka siis, kui sa ei tunne selleks soovi. See on harjumuste ja järjekindluse loomine.

Näiteks kui tahad oma füüsilist vormi parandada, siis motivatsioon võib sind trennisaali viia esimestel nädalatel, aga distsipliin tagab, et sa jätkad ka siis, kui diivan tundub ahvatlevam.

Distsipliin põhineb:

• Harjumustel – regulaarsed tegevused, mis muutuvad loomulikuks (nt igahommikune jalutuskäik).
• Struktuuril – tead, mida ja millal teha, ega pea sellele iga kord eraldi mõtlema.
• Enesekontrollil – oskus teha otsuseid pikaajaliste eesmärkide, mitte hetkeemotsioonide põhjal.

Motivatsioon vs. distsipliin – kumb on olulisem?

Tõde on see, et mõlemad on olulised, rollid aga on erinevad.

• Motivatsioon annab algtõuke, aitab leida eesmärgid ja suunab sind uute algatuste juurde.
• Distsipliin tagab järjepidevuse ja aitab tulemusi saavutada ka siis, kui motivatsiooni pole.

Võib öelda, et motivatsioon on nagu kütus, kuid distsipliin on mootor, mis sind sihile viib. Ilma motivatsioonita võib olla raske alustada, aga ilma distsipliinita jääb enamik projekte pooleli.

3 viisi, kuidas suurendada motivatsiooni

Kui tunned, et motivatsioon on madal, proovi järgmisi tehnikaid, et seda suurendada:

1. Leia oma “miks” ja visualiseeri tulemust

Motivatsioon on tugevam, kui sa tead, miks sa midagi teed. Küsi endalt:

• Miks ma tahan seda eesmärki saavutada?
• Kuidas see mu elu paremaks teeb?

Visualiseeri, milline on tulemus, kui oled järjepidev. Kui sul on näiteks eesmärk hakata regulaarselt trennis käima, kujuta ette, kuidas sa end 6 kuu pärast tunned – rohkem energiat, tugevam keha, suurem enesekindlus.

2. Ümbritse end motiveerivate teguritega

Motivatsiooni saab teadlikult hoida kõrgel, kui ümbritsed end:

• Inspiratsiooniga – loe raamatuid, kuula taskuhäälinguid või jälgi inimesi, kes sind motiveerivad.
• Tugigrupiga – leia inimesi, kes toetavad sind ja julgustavad sind edasi minema.
• Visuaalsete meeldetuletustega – näiteks inspiratsioonitahvel või päevik, kuhu kirjutad oma edusammud.

3. Premeeri end edusammude eest

Väikeste saavutuste tähistamine aitab hoida motivatsiooni kõrgel. Näiteks:

• Kui oled kuu aega järjepidevalt tegutsenud, premeeri end millegi meeldivaga (nt uus raamat või spaaõhtu).
• Tee edusammude tabel, kus saad märkida iga kord, kui oled eesmärgi nimel tegutsenud. Visuaalne edasiminek annab lisamotivatsiooni.

3 viisi, kuidas parandada distsipliini

Kui motivatsioon võib olla heitlik, siis distsipliini saab teadlikult arendada. Siin on kolm tõhusat meetodit:

1. Loo lihtsad ja järjepidevad harjumused

Ära looda ainult tahtejõule – muuda oma tegevused rutiiniks. Näiteks:

• Kui tahad rohkem lugeda, sea eesmärgiks lugeda iga päev 10 minutit enne magamaminekut.
• Kui soovid hakata hommikuti trenni tegema, pane spordiriided õhtul valmis.

Lihtsusta oma tegevusi, et distsipliin muutuks loomulikuks osaks päevast.

2. Eemalda otsustusväsimus ja kasuta ajaplaneerimist

Paljud inimesed kaotavad järjepidevuse, sest nad peavad iga kord otsustama, millal ja kuidas nad tegutsevad. Lahendus? Tee kindel plaan ja ajakava.

• Otsusta, millal ja kus sa midagi teed (nt “lähen iga teisipäeva ja neljapäeva hommikul kell 7 trenni”).
• Kasuta ajaplaneerimise meetodeid, näiteks Pomodoro tehnika (25 minutit keskendumist, 5 minutit pausi).

3. Muuda distsipliin osaks oma identiteedist

Kui sa näed distsipliini kui midagi välist ja sunniviisilist, on seda raske järgida. Selle asemel muuda see oma identiteedi osaks.

• Ära ütle: “Ma pean trennis käima.”
• Ütle: “Ma olen inimene, kes hoolitseb oma tervise eest.”

Väikesed identiteedimuutused aitavad sul alateadlikult kinnistada uusi harjumusi.

Lae alla tasuta tööleht: “Kolm strateegiat motivatsiooni säilitamiseks”

Kui tahad teooria kohe praktikasse panna, olen loonud sulle lihtsa, kuid tõhusa töölehe.

Lae tööleht alla siit

Lõpetuseks

Et edasi jõuda on meil vaja mõlemat. Motivatsiooni on vaja, et alustada ja distsipliini on vaja, et edasi liikuda.

Kasuta motivatsiooni kui sädet ja distsipliini kui tuld, mis sind edasi viib!

The post Motivatsioon vs. distsipliin – kumb on olulisem? appeared first on Elujoon.

Kuidas siis hoida oma visiooni suure ja inspireerivana, kuid samas liikuda sihi poole vähehaaval, järjekindlalt ja samm-sammult? Vastus peitub strateegias, kus suured eesmärgid jagatakse väikesteks, teostatavateks osadeks.

Unista julgelt, aga defineeri oma eesmärk täpselt

Suured eesmärgid vajavad selgust. Sageli unistavad inimesed stiilis „tahan olla edukas“ või „tahan rohkem raha teenida“, aga need on liiga üldised soovid, mis ei anna konkreetset sihti. Selle asemel proovi oma unistus täpsemalt sõnastada:

• Kui palju rohkem raha tahad teenida? Kas see on 500€, 5000€ või 50 000€ kuus?
• Milline näeb välja „edukas“ elu sinu jaoks? Kas see tähendab paindlikku tööaega, rohkem vaba aega või suuremat mõju oma valdkonnas?
• Milline konkreetne tulemus sind rahuldaks? Näiteks, „tahan kirjutada ja avaldada raamatu“ on palju selgem kui „tahan olla kirjanik“.

Kuidas teada, kas eesmärk on piisavalt detailne või mitte? Eesmärk on piisavalt detailne siis, kui tead, millal oled kohale jõudnud. Ehk siis, mis on see mõõdupuu, mis ütleb sulle “tehtud”?

Kui sa ei suuda oma eesmärki täpsustada, jääb see ainult unistuseks. Kui aga tead täpselt, kuhu tahad jõuda, saad luua konkreetse plaani selle saavutamiseks.

Mõtesta oma eesmärk lahti väikesteks sammudeks

Kui su eesmärk tundub hiiglaslik ja hirmutav, jaga see väikesteks osadeks. Kujuta ette, et su eesmärk on nagu mäe tipp – sinna ei jõua ühe hüppega, vaid samm-sammult.

Siin on mõned näited, kuidas suuri eesmärke väiksemateks tükkideks jagada:

• Eesmärk: Kirjutada raamat
  
  • Määran raamatu teema ja sihtrühma
  • Koostan raamatu sisukorra või esialgse plaani
  • Kirjutan igal nädalal ühe peatüki või 1000 sõna
  • Redigeerin ja täiustan teksti
  • Otsin kirjastajat või iseavaldamise võimalusi
    
• Eesmärk: Teenida lisatulu 1000€ kuus oma kõrvalprojektiga
  
  • Analüüsin, milliseid oskusi ja ressursse mul juba on
  • Uurin võimalikke tuluallikaid (näiteks e-poe loomine, teenuste pakkumine, digitaalsed tooted)
  • Loobun mõtetest, mis ei tundu realistlikud ja keskendun ühele või kahele ideele
  • Teen esimese toote või teenuse pakkumise ja katsetan turul
  • Täiustan ja optimeerin oma müügiprotsessi

Kui jagad oma eesmärgi sellisteks väikesteks sammudeks, muutub see selgemaks ja teostatavamaks.

Keskendu igapäevastele tegevustele, mitte ainult lõppeesmärgile

Mõtle sellele, kuidas saame väikeste harjumuste kaudu pikaajaliselt edu saavutada. Kui näiteks tahad kirjutada raamatut, ei pea sa iga päev keskenduma raamatu valmimisele – keskendu hoopis sellele, et kirjutaksid iga päev 300–500 sõna.

Siin on mõned näited väikestest igapäevastest sammudest, mis viivad suurte eesmärkideni:

• Kui tahad saada paremasse füüsilisse vormi, alusta 10-minutilise liigutamisega päevas. Kui see on käpas, tõsta koormust.
• Kui tahad oma äri kasvatada, sea endale eesmärgiks igapäevaselt klientidega suhelda või üks turundustegevus teha.
• Kui tahad õppida uut oskust, pühenda sellele iga päev vähemalt 20 minutit.

Väikeste sammude võlu seisneb selles, et need ei tundu üle jõu käivatena, kuid aja jooksul viivad nad sind suurte tulemusteni.

Kui sulle tundub, et sul pole aega, siis loe ka seda postitust, kus ma väidan, et aja puudus polegi probleem.

Tee oma väikesed võidud nähtavaks

Sageli tunneb inimene motivatsiooni puudumist, sest suured eesmärgid võtavad kaua aega ja vahepeal tundub, et edusamme pole. Seetõttu on oluline leida viise, kuidas oma progressi jälgida.

• Kasuta harjumuste jälgijat – näiteks märgi kalendrisse või äppi iga kord, kui oled oma igapäevase väikese eesmärgi täitnud.
• Sea sisse päevik või logi, kuhu kirjutad oma edusammud ja väiksed võidud. Kirjutamine üleüldiselt on väga teraapiline ja aitab sind. Saad sellest rohkem lugeda siin.
• Premeeri ennast – kui oled teinud midagi olulist, tähista seda kasvõi sümboolselt (nt tassi hea kohvi või väikese puhkusega).

Kui sa näed oma progressi, motiveerib see sind jätkama.

Ole paindlik ja kohanda oma plaane vastavalt vajadusele

Elu on ettearvamatu ja mõnikord peame oma plaane muutma. See ei tähenda, et peaksid oma eesmärgist loobuma. See tähendab, et on vaja kohaneda.

• Kui üks lähenemine ei tööta, leia teine. Kui su plaan oma äri kasvatamiseks ei toimi, võib-olla pead muutma oma turundusstrateegiat.
• Kui takistused ilmnevad, ära lase neil end peatada. Kui sinu eesmärk on 10 000 sammu päevas, aga ilm on halb, kõnni toas või tee lühemaid jalutuskäike.

Eriti hea on kui suudad võimalikke takistusi ettenäha. Nii saad omale juba enne alustamist teha tagavaraplaani. Ehk et mõtle, millised võivad olla võimalikud takistused, kui hakkad oma eesmärgi poole liikuma ja mida sellises olukorras teed.

Tähtis on mitte jäigalt kinni jääda oma esialgsesse plaani. Mõnikord võib isegi väike suunamuutus viia palju kiiremini sihile. Ole paindlik ja avatud erinevatele lahendustele.

Usu endasse ja naudi protsessi

Lõpuks ei ole eesmärgid ainult selleks, et neid saavutada – oluline on ka nautida teekonda. Kui sa pidevalt ootad ainult lõpptulemust, võid unustada hetkes elamise rõõmu.

• Tuleta endale meelde, miks sa selle teekonna ette võtsid. Kui tunned, et motivatsioon hakkab kaduma, meenuta endale oma suuremat „miks-i“.
• Leia rõõmu igast väiksest edusammust. Iga õpitud oskus, iga tehtud samm, iga kirjutatud peatükk – kõik need on võidud!
• Usu endasse! Kui sa suudad mõelda suurelt, suudad ka tegutseda – ja väikesed sammud viivad sind kindlasti sihile.

Tee esimene samm oma suure eesmärgi suunas juba täna

Unistus võib tunduda suur ja kauge, aga esimene väike samm võib olla nii lihtne nagu see: pane see kirja. Et sind toetada, olen loonud prinditava töölehe, mis aitab sul oma eesmärki lahti mõtestada ja jagada väikesteks sammudeks. Nende sammudega saad aga alustada kohe.

See tööleht sobib sulle, kui:

• Sa tunned, et ei tea, kust alustada.
• Su mõtted hüppavad ühest ideest teise.
• Tahad oma eesmärki päriselt ellu viia, mitte ainult sellele mõelda.

Lae tasuta tööleht alla siit:
Eesmärgi planeerija (PDF)

Nõuanne kasutamiseks:

• Vali üks eesmärk, millega tahad alustada.
• Täida tööleht käsitsi – see aitab sul süveneda.
• Pane täidetud leht nähtavale kohale, et see sul meelest ei läheks.
• Tule selle juurde tagasi iga nädal – väikesed sammud loovad liikumise.

Lõpetuseks

Esialgu võib tunduda, et suurelt mõtlemine ja väikeste sammude kaupa tegutsemine on vastuolus. Vastupidi, see on kõige tõhusam viis oma unistuste elluviimiseks. Ära lase eesmärgi suurusel ja keerukusel end heidutada. Alusta pisikeste, kuid järjepidevate sammudega ja sa veel üllatud, kui kaugele jõuad.

Nii et küsi endalt täna: Mis on üks väike samm, mida saan kohe astuda oma suure eesmärgi suunas?

The post Kuidas mõelda suurelt, aga tegutseda väikeste sammudega? appeared first on Elujoon.