Mis on motivatsioon?

Motivatsioon on sisemine või väline jõud, mis paneb meid midagi tegema. See võib tulla inspiratsioonist, unistusest, eesmärgist või isegi välistest teguritest nagu tunnustus või tasu. Motivatsiooni on kahte tüüpi:

• Sisemine motivatsioon – kui teed midagi, sest see pakub sulle rõõmu ja rahulolu (nt kudumine stressi maandamiseks).
• Väline motivatsioon – kui teed midagi, sest saad selle eest tasu või tunnustust (nt töö tegemine palga eest).

Motivatsioon võib olla tugev, kuid selle suurim puudus on ebapüsivus. See tuleb ja läheb ning on otseses sõltuvuses mitmetest teguritest nagu näiteks sinu energiatase. Kui motivatsioon on kõrge, tundub kõik lihtne, aga kui see kaob, jäävad paljud asjad pooleli.

Mis on distsipliin?

Distsipliin tähendab võimet teha vajalikku ka siis, kui sa ei tunne selleks soovi. See on harjumuste ja järjekindluse loomine.

Näiteks kui tahad oma füüsilist vormi parandada, siis motivatsioon võib sind trennisaali viia esimestel nädalatel, aga distsipliin tagab, et sa jätkad ka siis, kui diivan tundub ahvatlevam.

Distsipliin põhineb:

• Harjumustel – regulaarsed tegevused, mis muutuvad loomulikuks (nt igahommikune jalutuskäik).
• Struktuuril – tead, mida ja millal teha, ega pea sellele iga kord eraldi mõtlema.
• Enesekontrollil – oskus teha otsuseid pikaajaliste eesmärkide, mitte hetkeemotsioonide põhjal.

Motivatsioon vs. distsipliin – kumb on olulisem?

Tõde on see, et mõlemad on olulised, rollid aga on erinevad.

• Motivatsioon annab algtõuke, aitab leida eesmärgid ja suunab sind uute algatuste juurde.
• Distsipliin tagab järjepidevuse ja aitab tulemusi saavutada ka siis, kui motivatsiooni pole.

Võib öelda, et motivatsioon on nagu kütus, kuid distsipliin on mootor, mis sind sihile viib. Ilma motivatsioonita võib olla raske alustada, aga ilma distsipliinita jääb enamik projekte pooleli.

3 viisi, kuidas suurendada motivatsiooni

Kui tunned, et motivatsioon on madal, proovi järgmisi tehnikaid, et seda suurendada:

1. Leia oma “miks” ja visualiseeri tulemust

Motivatsioon on tugevam, kui sa tead, miks sa midagi teed. Küsi endalt:

• Miks ma tahan seda eesmärki saavutada?
• Kuidas see mu elu paremaks teeb?

Visualiseeri, milline on tulemus, kui oled järjepidev. Kui sul on näiteks eesmärk hakata regulaarselt trennis käima, kujuta ette, kuidas sa end 6 kuu pärast tunned – rohkem energiat, tugevam keha, suurem enesekindlus.

2. Ümbritse end motiveerivate teguritega

Motivatsiooni saab teadlikult hoida kõrgel, kui ümbritsed end:

• Inspiratsiooniga – loe raamatuid, kuula taskuhäälinguid või jälgi inimesi, kes sind motiveerivad.
• Tugigrupiga – leia inimesi, kes toetavad sind ja julgustavad sind edasi minema.
• Visuaalsete meeldetuletustega – näiteks inspiratsioonitahvel või päevik, kuhu kirjutad oma edusammud.

3. Premeeri end edusammude eest

Väikeste saavutuste tähistamine aitab hoida motivatsiooni kõrgel. Näiteks:

• Kui oled kuu aega järjepidevalt tegutsenud, premeeri end millegi meeldivaga (nt uus raamat või spaaõhtu).
• Tee edusammude tabel, kus saad märkida iga kord, kui oled eesmärgi nimel tegutsenud. Visuaalne edasiminek annab lisamotivatsiooni.

3 viisi, kuidas parandada distsipliini

Kui motivatsioon võib olla heitlik, siis distsipliini saab teadlikult arendada. Siin on kolm tõhusat meetodit:

1. Loo lihtsad ja järjepidevad harjumused

Ära looda ainult tahtejõule – muuda oma tegevused rutiiniks. Näiteks:

• Kui tahad rohkem lugeda, sea eesmärgiks lugeda iga päev 10 minutit enne magamaminekut.
• Kui soovid hakata hommikuti trenni tegema, pane spordiriided õhtul valmis.

Lihtsusta oma tegevusi, et distsipliin muutuks loomulikuks osaks päevast.

2. Eemalda otsustusväsimus ja kasuta ajaplaneerimist

Paljud inimesed kaotavad järjepidevuse, sest nad peavad iga kord otsustama, millal ja kuidas nad tegutsevad. Lahendus? Tee kindel plaan ja ajakava.

• Otsusta, millal ja kus sa midagi teed (nt “lähen iga teisipäeva ja neljapäeva hommikul kell 7 trenni”).
• Kasuta ajaplaneerimise meetodeid, näiteks Pomodoro tehnika (25 minutit keskendumist, 5 minutit pausi).

3. Muuda distsipliin osaks oma identiteedist

Kui sa näed distsipliini kui midagi välist ja sunniviisilist, on seda raske järgida. Selle asemel muuda see oma identiteedi osaks.

• Ära ütle: “Ma pean trennis käima.”
• Ütle: “Ma olen inimene, kes hoolitseb oma tervise eest.”

Väikesed identiteedimuutused aitavad sul alateadlikult kinnistada uusi harjumusi.

Lae alla tasuta tööleht: “Kolm strateegiat motivatsiooni säilitamiseks”

Kui tahad teooria kohe praktikasse panna, olen loonud sulle lihtsa, kuid tõhusa töölehe.

Lae tööleht alla siit

Lõpetuseks

Et edasi jõuda on meil vaja mõlemat. Motivatsiooni on vaja, et alustada ja distsipliini on vaja, et edasi liikuda.

Kasuta motivatsiooni kui sädet ja distsipliini kui tuld, mis sind edasi viib!

The post Motivatsioon vs. distsipliin – kumb on olulisem? appeared first on Elujoon.